„Vaatamata sellele, et tänase Eesti demokraatia saab Brüsselist tavapäraselt positiivseid hinnanguid, näitasid Eesti parlamendivalimised, et vaatlejatel pole mingit alust kinnitada, nagu vastaks Eesti valimissüsteem ja riigi demokraatia institutsioonid täielikult tänapäeva demokraatlikule riigile seatud standardite ja nõudmistele," ütles CIS EMO direktor Aleksei Kotšhetkov Interfaxile.

Tema sõnul olid Eesti valimised neid jälginud CIS-EMO vaatlejate hinnangul üldjoontes normis, kuid tehti ka rida tõsiseid etteheiteid valimiskampaania kui terviku ja hääletamisprotseduuride suhtes.
„Näiteks arvavad vaatlejad, et on väga imelik, et üle veerandi valijaist hääletasid [valimispäevast] varem. Võrdluseks: viimastel Ukraina presidendivalimistel oli varajaste hääletajate protsent palju väiksem, kuid ometigi käivitas see Ukrainas ja Läänes laiaulatuslikud diskussioonid, ja ühte poolt süüdistati keelatud valimisvõtete kasutamises," ütles Kotšetkov.

Lisaks ei saanud Kotšetkovi väitel kõik osalised võrselt meediaruumi. Selles süüdistas ta „valitsusmeelseid ja natsionalistlikke" meediaväljundeid, kes avaldasid enne valimisi „tendentslikke valimistulemuste uuringuid". Ning muidugi ei saanud tema väitel valimistel osaleda etnilised vähemused ehk 126 000 „määratlemata kodakondsusega isikut", samuti mõjutas see, et kogu info oli vaid eesti keeles.
Ta heitis kivi ka e-valimiste suunas: serverit ei olevat olnud võimalik kontrollida.

Kommentaarid

"Võtke skeptiliselt või huumoriga"

Asso Prii, Ühing Korruptsioonivaba Eesti tegevjuht

Praktilist kokkupuudet kõnealuste vaatlejatega meil ega Avatud Eesti Fondil ei olnud ning seetõttu ei ole võimalik hinnata neid asjaolusid, millele tuginevad nende järldused ja hinnangud. Tulenevalt aga kõnealuseid vaatlejaid lähetanud organisatsiooni päritolust, võiks seada kahtluse nende vaatlejate eesmärgid ja motiivid. CIS-EMO näol on tegemist Venemaal registreeritud ning väidetavalt sõltumatu valimisvaatlusmissioone korraldava organisatsiooniga, kelle hinnangud valimistele postsotsialistlikes riikides erinevad tihti kardinaalselt ülejäänud rahvusvaheliste organisatsioonide tõdemustest. CIS-EMO hinnangud valimistele erinevates riikides (Ukraina, Kõrgõstan, Valgevene jt) on siiani olnud üsna tuntavalt seotud venemeelsete erakondade õnnestunud või ebaõnnestunud valimistulemustega neis riikides..

Seetõttu soovitaksin suhtuda nende poolt tehtud järelduste paikapidavusse üsna skeptiliselt ja/või eluterve huumoriga.

"Lähenemine on pealiskaudne"

Urmo Kübar, Eesti mittetulundusühingute ja sihtasutuste liit (EMSL)

Selle kommenteerimisega jõuaksin ma oma ebakompetentsuse tasandile - ma ei ole nii hästi tuttav valimissüsteemidega ega ka näiteks selle organisatsiooni taustaga, kelle esindaja seal räägib. Tema jutust jääb mulje, et ta lähenemine on väga pealiskaudne ja nõnda ei tundu see mulle väga tõsiseltvõetav, millele oleks vaja reageerida.

----------------------

Avatud Eesti Fond: Vaatlejate hinnangul olid valimised igavad

Avatud Eesti Fondil 3. - 8. märtsini külas viibinud 21 valimisvaatlejat Lätist, Slovakkiast, Moldovast, Armeeniast ja Gruusiast tõdesid, et märkasid valimispäeval valimisjaoskondades vaid üksikuid rikkumisi.

„Lisaks avaldas välisvaatlejatele väga muljet ka varasem e-hääletus. Alguses olid mitmed neist skeptilised e-hääletuse turvalisuse suhtes, kuid pärast siinviibimist on nende arvamus muutunud," sõnas AEF välisvaatlejate projekti juht Kadri Ollino.

Üldisema teemana joonistus välisvaatlejatele välja erakondade rahastamise küsimus, millega on probleeme ka kõikide nende päritoluriikides. „Eestis, Lätis ja Slovakkias oleks kõik justkui korras, aga ikkagi on tõusuteel populism ja erakondade rahastamisel kasutatakse palju ja ebaselgelt avalikku raha," viitas  Kadri Ollino.

Eesti- ega välismaalastest vaatlejatele ei jäänud silma suuremaid rikkumisi, armeenlased hindasid valimisi koguni „igavateks".  

„Senise kogemuse põhjal võib väita, et välisvaatlejatele hakkavad silma need detailid, millele siinsed elanikud vähem tähelepanu pööravad. Olgu selleks näiteks dokumentide kontroll või mõned väiksemad protseduurireeglid. Kohalikel on jälle lihtsam märgata keelatud valimisreklaame või -propagandat," sõnas ühingu Korruptsioonivaba Eesti projektijuht Kalle Uusmaa.

Ollino sõnul tuleb vaatlejate tagasisidelehtede esialgsest analüüsist välja, et hoolimata pisirikkumistest (näiteks puudusid mõnes kohas üleriigilised nimekirjad või polnud märgitud valimisjaoskonna numbrit), oli komisjoniliikmete suhtumine vaatlejatesse soosiv ning selgitusi suudeti anda lisaks eesti keelele ka vene ja inglise keeles. Põhjalikum ankeetide analüüs valmib Korruptsioonivaba Eestil (Transparency International Estonia) nädala lõpuks.

Koostöös ühinguga vaatles valimisi ka ligi 40 eestimaalast. Tagasiside kohalikelt vaatlejatelt oli Riigikogu ning kohalike omavalitsuste valimisi võrreldes üksmeelne - pinget ning rikkumisi on KOV valimistel reeglina rohkem kui Riigikogu valimistel. „Seetõttu on ka kohalike vaatlejate osavõtt KOV valimistest tavaliselt kõrgem kui Riigikogu valimiste puhul. Loodame, et 2013. aastal on valimisvaatlejate aktiivsus taas suurem," lausus Uusmaa.