Südame esimene soov - suitsust priiks!
Suitsetamine on südame-veresoonkonnahaiguste (SVH) kõige suurem ja ohtlikum riskitegur. Uuringud näitavad, et igapäevasuitsetajate osakaal meeste hulgas on Eestis küll väikeses langustrendis, kuid 13-I5aastaste noorte seas sootuks kasvanud. „Teismeliste suitsetamine on suur probleem igal pool Euroopas. Inimesed sageli ei teadvusta, et nende eluea pikkus on otseselt seotud suitsetamisharjumusega. Mõtteviis, et ah, ma olen ju terve elu suitsetanud, enam pole mõtet maha jätta, on vale. On küll mõtet! Isegi kui jätta suitsetamine maha keskeas, pikeneb eluiga vähemalt viie aasta võrra. Südameinfarkti risk väheneb suitsetamisest loobunul 5-7 aastaga samale tasemele nagu mittesuitsetajal. Suitsetamine on riskitegur, mille saame täiesti nullida, päevapealt. See on täiesti võimalik," rõhutab dr Viigimaa.

Südame teine soov - regulaarne mõõdukas treening!
Regulaarne ja mõõdukas kehaline aktiivsus alandab kõrgenenud vererõhku, vähendab „halva" kolesterooli sisaldust ning tromboosi- ja diabeediriski, hoiab kontrolli all kehakaalu ja mõjub virgutavalt vaimule.
Dr Viigimaa peab istuvat tööviisi üheks suurimaks terviseriskiks, ka iseenda puhul. „Liigun ja teen trenni nii palju, kui vähegi aega on. Mängin tennist ja käin jõusaalis kokku vähemalt kolm korda nädalas. Hindan kõrgelt kehalisest koormusest saadavat lisaenergialaengut, kuid töö iseloomust tulenevalt on ka istumist palju. Mõnikord ei jää regulaarselt spordiga tegelemiseks lihtsalt aega, näiteks pingeliste välislähetuste ajal. Selle tagajärjel langeb töövõime ning kasvab vaimne pinge. Tegu on omamoodi nõiaringiga, millest tuleb osata välja tulla," möönab dr Viigimaa.
Päevas peab liikuma vähemalt 30 minutit. Piisava koormuse südamele annab igapäevane pooletunnine kiire kõnd või 2-3 korda nädalas tund korraga. Tähtis on mõõduka intensiivsusega katkematu tegevus ja tegevuse regulaarsus, nagu käimine, jooksmine, ujumine, tantsimine jne.

Südame kolmas soov - tasakaalustatud toitumine!
Puu- ja köögiviljades leidub rohkelt antioksüdante ning nende tarbimine aitab südame-veresoonkonnahaiguseid edukalt ennetada. Tähelepanuta ei saa jätta tõsiasja, et Eestis on igapäevane köögiviljade söömine kuni l5aastaste õpilaste hulgas Euroopa riikide arvestuses kõige madalam. Dr Viigimaa sõnul peaks päevas sööma vähemalt viis puu- või köögivilja.
„Jälgin oma toitumist väga. Oleks ebaeetiline rääkida tervislikust toitumisest ja ise seda mitte järgida. Aastatetaguse ajaga võrreldes on minu toitumisharjumused tugevalt muutunud. Aasta jagu Jaapanis elamist mõjutas minu söögieelistusi, nagu ka koostöö mitme terviseteadliku organisatsiooni esindajaga Euroopas. Nii veendusin selles, mismoodi on hea, ja hakkasin eelistama kergemaid toiduaineid," räägib dr Viigimaa teekonnast tervisliku toitumiseni.
„Olen varasemas elus lihamõõdu suuremalt jaolt täis söönud. Sotsialismi ajal olin selline normaalne Eesti mees, kellele tundus vorst ja viiner väga hea asi. Kui järele mõtlema hakata, siis päris hirmus kohe. Vitsutasin lihakraami lausa mitu korda päevas," muigab südametohter, kelle portfellist võib peale teadustööde leida ka tervislikuks vahepalaks mõeldud paki miniporgandeid, õuntest rääkimata. „Ma söön liha ikka, kuid ei ole sellest sõltuvuses - õunast seevastu olen täiesti. Õunata ma ei saa. Suvel võin päevas nahka pista ka kümme õuna," naerab tohtrihärra.
Kuigi dr Viigimaa toidulaual on au sees palju värsket, ei poolda ta täielikult taimetoitlust. „Suund võiks sinnapoole olla ja mõnele veganism kindlasti sobib. Valdavalt kõigile taimetoitluse soovitamist ma õigeks ei pea. Toitumine peaks olema ennekõike tasakaalustatud."
Paljudel inimestel on komme, toidule viimast lihvi andes, soolatopsiga portsjonist üle käia, kuid südame hea tervise nimel tuleks soola tarbimist piirata. „Soolas sisalduv naatrium tõstab vereõhku. Maksimaalne soovitatav keedusoola kogus täiskasvanul on viis grammi ööpäevas," sõnab dr Viigimaa.

Südame neljas soov - vaimne tasakaal!
Suured sotsiaalmajanduslikud muutused ja lõhed ühiskonnas, üksikisiku tasandil töökoha kaotus, ümberkorraldused isiklikus elus, suur töökoormus - kõik need aspektid võivad tekitada liigset stressi, millest tingitud valusate tagajärgedega tuleb paraku tihti silmitsi seista.
Dr Viigimaa sõnul on vaimne pinge istuva tööviisi kõrval temale isiklikult teine suurim terviserisk. „Käin palju konverentsidel, kus tiheda päevakava tõttu ei saa alati valida, mida söön, ja toitumine kipub minema ebatervislikuks. On palju suhtlemist, ettekandeid. Enesetunne halveneb, uni jääb lühikeseks. See omakorda tekitab nälga, sest organism on stressis ja normaalne arusaamine sellest, mida keha vajab, on häiritud."
Peale kiire töötempo tekitab paljudele inimestele Eestis stressi ka kliima. „Nii kui päike välja tuleb, tunnevad inimesed ennast energilisemana. Kui aga on pime ja külm aeg, hakkab organism energiapuudujääki kuidagi kompenseerima - suitsetatakse ja tarvitatakse rohkem alkoholi, istutakse toas, vaadatakse televiisorit ja süüakse valimatult. Siinkohal aitab kindlasti teadlik lähenemine probleemile."

Südame viies soov - hooli endast!
Südame-veresoonkonnahaiguste ennetamise riikliku strateegia eesmärk on langetada 2020. aastaks kuni 65aastaste meeste suremust südame-veresoonkonnahaigustesse 40 protsendi ja naiste oma 30 protsendi võrra. „Hea uudis on see, et oleme selle eesmärgi põhimõtteliselt saavutanud. Eestlaste teadlikkus on aastate jooksul märkimisväärselt kasvanud. Sellegipoolest on pikk tee käia ka siit edasi. Iga inimene peaks teadma peamisi haigestumise riskitegureid, oma vere kolesteroolisisaldust, vererõhku ja vere glükoosisisaldust ning jälgima toitumist, suurendama füüsilist aktiivsust ja parandama üldiseid eluviise," sõnab dr Viigimaa lõpetuseks.
Nii lihtne see ongi - inimene saab kõik oma südame soovid ise täita. Tasub vaid teadvustada tähtsaimat - sinu süda on su enda kätes!