Kõigepealt  pidas Tartu Ülikooli õppejõud professor Eero Medijainen loengu Vilde diplomaatilisest tegevusest Berliinis 1920ndate aastate algul. Selgus, et Vilde toonast ametit on korrektsem nimetada asjuri kui saadiku omaks, arvestades riikide tollaseid  poliitilisi suhteid.

Seejärel andsid kirjandusliku etenduse luuleteatri Varius näitlejad, kes esitasid peamiselt Vilde kirjavahetust oma naisega, kuid sekka ka mõne ilukirjandusliku lühijutu. Eduard Vildet mängis Peeter Kaljumäe, tema naist Linda Vildet Terje Rinne ja ilukirjandust luges Indrek Sarapuu. Näitlejad tõestasid, et kirjanduslik tubateater, millelt zhanrilises mõttes esialgu midagi väga erutavat ei osanud oodata, võib olla vägagi paeluv ja mõjub elusalt küll.

Pärast tekkis luuleteatri juhil Heidi Sarapuul ja Vilde Klubi ühel asutajaliikmel Livia Viitolil idee uurida Linda Vilde elukäiku nõukogude ajal, kui ta juba Eduardi lesena elas ühes korteris kommunist Juliana Pöögelmanniga. Sarapuu ja Viitol leidsid üheskoos, et sellest kirjaniku lese üsna salapärasest eluperioodist võiks kokku panna Variuse järgmise etenduse.

Vilde Klubi peab Eduard Vildet äärmiselt oluliseks eesti kirjanikuks, kelle looming vajab uudset retseptsiooni ja võimalikult avarat lähenemist. Klubi järgmine üritus leiab aset 29. augustil, mil Vilde majamuuseum tähistab 57. aastapäeva. 

              ;