Võimuperekond tekitab Toompeal ärevust

 (62)
                 
Võimuperekond tekitab Toompeal ärevust
MAGAGE RAHULIKULT, OLUKORD RIIGIS ON KONTROLLI ALL! Siseminister Jüri Pihl ja juhtiv riigiprokurör Lavly Lepp 24. veebruaril 2009 presidendi vastuvõtul.
Vallo Kruuser / Eesti Ekspress
Kas siseministri ja tema prokurörist abikaasa kätte on kogunenud ühe perekonna kohta juba liiga suur võim?

Kevadel 2005 saatsin ma Jüri ­Pihlile e-kirja: "Sooviksin ­küsida, kas vastavad tõele Tallinna linna peal liikuvad kuuldused, et suvel toimuvad Teie ja Lavly Lepa pulmad."

Soovisin palju õnne ja avaldasin soovi sündmusest Ekspressi lugejatele uudis kirjutada. Igaks juhuks lisasin: "Kui aga kuuldus Teie pulmadest ei vasta tõele, siis palun loomulikult vabandust."

Pihl vastas: "Mul on heameel Teie vabandus vastu võtta. Millegipärast liigub minu ümber erinevaid kuulujutte."
Pihl oli tollal justiitsministeeriumi kantsler. Lepp juhtis Tallinnas asuvat Põhja ringkonnaprokuratuuri.

Nad abiellusid kolm aastat hiljem, talvel 2008. Avalikkus kuulis sellest iseseisvuspäeva vastuvõtu teleülekandest, kui neid tutvustati abikaasadena president Toomas Hendrik Ilvesele.

Pihlist oli saanud selleks ajaks siseminister ja Lepast üks kolmest juhtivast riigiprokurörist. Mitte kunagi varem pole üks abielupaar kontrollinud Eestis nii politsei kui kaitsepolitsei (Kapo) tööd.

Sissetulek kaks miljonit krooni aastas
Väliselt meenutavad 54aastane Jüri Pihl ning 33aastane Lavly Lepp tegelasi Hollywoodi Teise maailmasõja aegsetest mustvalgetest film noir'idest. Nad on nagu koopia Humphrey Bogarti mängitud elukogenud detektiivist ja Lauren Bacalli nutikast noorest naisest.

Nende võimutäius avaldub juba riigiametnike avalikes palgaandmetes. Pihl teenis möödunud aastal üle 800 000 krooni. Lepp sai palka 750 000 krooni.

Lisaks maksab riik Pihlile eripensionina kolmveerandi tema viimasest palgast Kapo peadirektorina. Selle suurust keeldub siseministeerium avaldamast, põhjendades vaikimist riigisaladusega. Tõenäoliselt ulatus Pihli ja Lepa mullune brutosissetulek kokku ligi kahe miljoni kroonini.

Tänavu plaanib perekond kolida Piritale, kuhu Lepp ostis paari aasta eest renoveerimist vajava maja. Seni elavad nad Tallinna kesklinnas.

Lepal on kooliealine poeg varasemast kooselust. Perekonna neljas liige on taksikoer Muki, kellega siseministrit võib kohata kodu lähedal hommikuti ja õhtuti jalutamas.

Kapo eriüksus jälgib salaja tippametnikke
Juba ligi 20 aastat tähendab Jüri Pihli nimi Eesti sisejulgeolekus autoritaarset võimu. Ka siseministriks oldud kahe aasta jooksul on ta käitunud vastavalt väljakujunenud imagole. Pihl on välja vahetanud peaaegu kogu politsei ja Kapo kõrgema koosseisu.

Asjaosalistele endile on tulnud töökohavahetus äkiliselt. Kapo peadirektor Aldis Alus kuulis oma mahakandmisest pärast otsuse avalikustamist meedias. Ka keskkriminaalpolitsei juht ­Elmar ­Vaher sai enda määramisest Põhja politseiprefektiks teada päevauudiseid jälginud abikaasalt.

Kuidas seostub Pihli töö siseministrina tema abikaasa Lavly Lepaga?
Vastuse leiame riigiprokuratuuri tööjaotuskavast. Lepp juhib üheksaliikmelist süüdistusosakonda, mis suunab keskkriminaalpolitsei võitlust maffia, narkoäri ja majanduskuritegudega.

Lepa ülesanne on tabada Eesti tippkurjategijad ja nende rahastajad. Nagu Ekspressi väljaandja Hans H. Luige lähedaste kodudele süütepudelirünnaku korraldanud isikud.

Peale selle kureerivad Lepale alluvad prokurörid maksu- ja tolliameti tähtsamaid uurimisi ning Kapo keskosakonda. Neist viimane on väga mõjukas ja salapärane.

Keskosakonna tööle heidab natuke valgust selle asedirektori ­Martin ­Perlingi poolt siseministeeriumile 2007 saadet aruanne, mille koopia on ­Ekspressi käsutuses.

Perlingi teatel on Kapos "spetsiaalne üksus, mis tegeleb kõrgemate riigiametnike ja suuremate kohalike omavalitsuste juhtide ametialaste kuritegude uurimisega".

Üksus kogub infot telefonide pealtkuulamise, internetiliikluse ja e-kirjade salajase jälgimisega. Arvatavate korruptantide kohta info hankimiseks külastatakse salaja ka nende töökohti või kodusid.

Just keskosakond on toonud päevavalgele viimaste aastate suured skandaalid: Villu Reiljani maadevahetuse, Rein Kilgi füüripakkumise ja Aivo ­Pärna trikid keskkonnaministeeriumi majaga Rävala tänaval.

Kõik need lindistused pärinevad paari aasta tagusest ajast, kui süüdistusosakonda juhtis Margus Kurm. Keda Kapo täna Lepa volitusel jälitab, sellest kuuleme ehk aasta pärast.

Pealtkuulamise ohvrist pealtkuulajate ülemuseks
Põhja ringkonnaprokuratuuri juhtimise ajast on Lavly Lepal Kapoga ka ebameeldiv kokkupuude. 2007. aasta algul sattus talle alluv majandus- ja korruptsioonikuritegude prokurör Lauri Aasmann keskosakonna jälitamise alla.

Nimelt oli Aasmann teinud koos oma sõbraga 500 000 kroonise ­ettemaksu ehitaja Eero Pihlasele. Too jäi meestele võlgu.

Aasmann palus sõbral kirjutada politseile avaldus ning näitas seda Lepale. Viimane käskis prokurör Triin ­Bergmannil alustada ehitaja suhtes kriminaalasja kelmuse uurimiseks.

Enne jõule võttis politsei Pihlase ülekuulamiseks kinni. Pärast arestimajas viibitud ööd läks solvunud ehitaja Kaposse ja kaebas, et on sattunud prokuröri väljapressimise ohvriks.

Koostöös riigiprokuratuuriga alustas Kapo hasartset jälitusoperatsiooni. Ühes Tallinna söögikohas toimunud Aasmanni ja Pihlase kohtumist filmiti tooli sisse peidetud salakaameraga. Samuti kuulati pealt ehitaja telefonikõnesid Bergmanniga.

Kui Lepp uurimisest teada sai, pidas ta seda sügavalt ebaõiglaseks. Ta läks ja palus oma alluvate kaitseks abi justiitsminister Rein Langilt. Ka Lang oli Kapo käitumisest nördinud.

Riigi peaprokurör Norman Aas sai käsu ilmuda justiitsministri juurde aru andma, kus teda ootas ka siseminister Jüri Pihl. Ministrid lappasid Aasmanni suhtes alustatud kriminaalasja toimikut ning pragasid peaprokuröri läbi. Aasmanni suhtes alustatud uurimine lõpetati kuriteo puudumisel.

Aas oli keerulises olukorras. Prokuratuuri toimimiseks vajas ta nii poliitilist toetust kui ka asutusesisest rahu. Ta tegi riigiprokuratuuris juurde kolmanda asetäitja koha ja pakkus seda Lepale.

Lepp nõustuski, kutsudes kaasa mõned lähedasemad kaastöötajad. Kapo keskosakonna uurimisi hakkas juhtima Triin Bergmann, kelle vestlusi ehitajaga oli Kapo mõni kuu varem pealt kuulanud.

Täna on Bergmanni käes mõned Eesti riigi kõige raskemad kohtuasjad, nagu pronksiöö organiseerimine ja Villu Reiljani tehingud Rävala 8 majaga.

Herman Simmi spionaažijuhtum
Endine siseminister, keskerakondlane Ain Seppik kiidab Lavly Leppa kui "väga võimekat juristi". Kuid Kapo üle teostatava kontrolli koondumises ühte perekonda näeb ta põhimõttelist huvide konflikti: "Minu meelest ei tohiks kaks abikaasat teostada korraga järelevalvet eriteenistuse üle."

Tõsi, seadus seda ei keela. Kuid Seppik toob näite Tallinna linnast, kus ­Vilja Laanaru ei tohi töötada linnaosa vanemana oma linnapeast abikaasa ­Edgari alluvuses. Mis on munitsipaalpoliitikas keelatud, on jõustruktuurides lubatud.

Pihli parteikaaslane sots Eiki ­Nestor loodab, et "kui inimesed teevad oma tööd mõistuse ja südamega, siis see ei ole probleem".

Ka Seppik ütleb, et seni on Pihl ja Lepp oma tegemised lahus hoidnud. Ometi nõudis ta hiljuti Pihlilt Riigikogus aru, miks lubati Herman Simmi abikaasal, riigireetmisele kaasaaitamises kahtlustatud Heetel naasta politseiametisse.
Küsimuse muutis pikantseks detail, et proua Simm pääses tööle tagasi prokurör Lepa heakskiidul. Läinud nädalal Riigikogus Seppikule vastates Pihl oma naise tegevust ei kommenteerinud.

Ent spionaažijuhtumiga seostub veel üks perekondlik moment. Aastaid tagasi sai Herman Simm riigisaladuse loa tollal Kapo peadirektorina töötanud Pihli käest. Nüüd pani Pihli naine ta kurjategijana 12 aastaks vangi.

Miks andis riigi peaprokurör Norman Aas riigireetmise Lavly Lepa ­uurida?
Aas põhjendab oma otsust uurimise keerukuse ja menetluse kõrge salastatusega: "Mingit sisulist huvide kon­flikti sellega ei kaasnenud."

Lepp möönab, et suhtus oma abikaasa positsiooni tõttu ülesandesse siiski kõhklusega. Aga ta võttis selle vastu: "Kriminaalasja seisukohalt ei olnud oluline, kes riigisaladuse loa Simmile väljastas."

Kes saab uueks peaprokuröriks?
Tuleval aastal saab peaprokurör Norman Aasal viis aastat täis. Valitsus nimetab ametisse riigiprokuratuuri uue juhi.
Kas Aasa ametiaja pikendamise kõrval võiks tulla kõne alla ka Lavly Lepa kandidatuur? Nii vähemalt prokuratuuris arutatakse.

Lepp tahaks ennast välistada: "Ma loodan, et mul jätkub niipalju mõistust ja jõudu, et sellele ei öelda."
Tõenäoliselt toob Jüri Pihli parteiesimehestumine kaasa tema naise karjääri peatumise.

Kes iganes istub tuleval aastal valitsuses, suhtub ettevaatlikult Pihli-Lepa perekonna mõjuvõimu suurendamisse.

Jüri Pihl (54)
Siseminister. Sotsiaaldemokraat.

  • Õiguskaitseorganites aastast 1975. On juhtinud Viru hotelli kriminaaljälituse jaoskonda, Võru miilitsat, Tallinna kriminaaljälitust, kaitsepolitseid ja riigiprokuratuuri.
  • 1990. aastate keskel oleks Pihl peaaegu langenud atentaadi ohvriks. Palgamõrvari teada pidi ta tapma ühe ärimehe. Nähes telerist Pihli, sai mees teada, et tegemist on Kapo juhiga, ja loobus. Asi tuli välja aastaid hiljem, mõrva tellija pole teada.

Lavly Lepp (33)
Juhtiv riigiprokurör. Parteitu.

  • Õiguskaitseorganites aastast 1997. On juhtinud Viru ja Põhja ringkonnaprokuratuuri.
  • Oli esimene narkokuritegudele spetsialiseerunud prokurör. On osalenud umbes 400 kohtuprotsessil. Tuntumad juhtumid: Toomas Helina tonnine marihuaanavedu, Mähe ennustaja Edgar Egipte kelmu­sed, Riigi Kinnisvara juhti Tiit Ottist rünnanud ja koolitüdruk Veronika Dari tapnud bandiidid, Vene spioon Herman Simm.
Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Registreeritud (0) Anonüümne (62)
Jäta kommentaar
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare