650.eelnõu põhiline hääletaja

Imre Sooäär (45) pidanuks istuma eile õhtul lennukisse, et sõita Hiina. Ta ei teinud seda.

Toompeal lõhkes pühapäeval hiiglaslik mädapaise. Välja on valgunud kõik emotsioonid ja argumendid, vahet pole, kui koledad või valusad või labased need ka poleks. Ükskõikseks ei jäta kooseluseadus kedagi.

Me peame end tuimaks ja külmaks, raskesti ärritatavaks rahvaks. Ja nüüd – vaidleme, karjume, argumenteerime. Toompeal, sotsiaalmeedias, meili teel poliitikute postkastidesse, lehe arvamusartiklites, videopöördumistes, tänaval. Mida kuraaa..?

Kooseluseaduse vastased koonduvad Varro Vooglaiu ümber. Ta on kooseluseaduse vastaste maskott. Mees, kelle ümber koonduda.

Kooseluseaduse pooldajatel sellist nägu pole. See on Imre Sooääre teadlik valik.

Eelnõu nr 650 alguseks võib pidada eelmist aastat. Reformierakondlane Sooäär kutsus kokku erakondade ülese töögrupi. Riigikogulased otsustasid seda teha koos, et ei oleks mingit “Sooääre seadust” või “sotside seadust”. See on kõigi parlamendierakondade ühine asi, algusest saadik tehtud nii, et ei muutuks üksikisiku või erakonna ristiretkeks.

Vabandust – pidi olema.

“Jah… Päris nii see ei läinud,” tõdeb algatusgrupi liige Rait ­Maruste. “IRL eraldus, võttes fraktsioonina eitava seisukoha. Kuigi panustanud on ka selle fraktsiooni liikmed.” Näiteks Liisa Pakosta lisas sinna laste hooldamist puudutavaid märkusi.

Erakondade üleselt koostatud eelnõu on riigikogus harv nähtus. Samasugust koostööd tehakse näiteks ka riigikogu liikmete eetikakoodeksi kallal.

Keegi ei tea, milline on eelnõu number 650 hääletuse tulemus. Esmaspäeva öösel kinnitab Sooäär Eks­pressile, et eelnõu läbib homme teise lugemise ja neljapäeval kolmanda. Et “riigikogu liikmetel on nii palju austust Eesti inimeste ja meie põhiseaduse vastu, et osa kodanikke ei jäeta ilma nende põhiõigustest.

Igal inimesel on õigus ise otsustada, kuidas ja kellega ta soovib koos elada, ja ta peab saama riigi poolt võimaluse oma kohustusi ja vastutust lepinguga reguleerida. Siin pole tegu moraali või seksuaalsuse küsimusega, nagu eelnõu,” kirjutab ta mulle. Ta oli just saabunud Portugalist tööreisilt, kus ta võttis osa Euroopa ajalooliste hoonete ühenduse nõukogu konverentsist.

16. septembril vormistati tema lähetus Hiina, et teha Eestit tutvustav ettekanne rahvusvahelisel loomemajanduse tippkohtumisel ja kultuuripärandi kaitse EXPO-l. See olnuks reis, kus Sooäär oleks rääkinud Eesti turismist ja kultuuripärandist.

Aga siis pandi paika päev, mil toimub kooseluseaduse teine lugemine.

Sooääre reis jääb ära. Tema puudumine oleks olnud kooseluseadusele valus löök. Keegi ei oska täpselt öelda, milline on lõpptulemus.

Teisipäeval teatab ta vahetult pärast Kooseluseaduse menetlemist, et “See hääletus on mulle olulisem. Ma olen… põhiline, kes hääletab!”, kinnitab Sooäär. “Inimeste õiguste eest seismine on oluline. Hiinasse lähen võib-olla tulevikus.”

Ka Maruste tunnistab, et kui hääletus lähebki läbi, siis usutavasti nibin-nabin.

Sooäär usub, et ei saa välistada ka ööistungeid, sest “ei tea, kui kaugele IRL selle teemaga punktide kogumiseks läheb”.

Ta ei oodanud sellist marulist reaktsiooni, nagu pühapäeval Toompeal toimus. “Kui paljud neist üldse seda eelnõu lugenud on?” imestab Sooäär.

Kolmapäeval jätkab riigikogu eelnõu menetlemist. Vastaseid ja pooldajaid on igas erakonnas.

Üks on kindel. See eelnõu on muutnud ühiskonda. Ja mulle meeldib, et inimõiguste teema ei jäta meie ühiskonna liikmeid ükskõikseks.