“Selle sitalehega ma ei ­räägi,” pahvatas Urmas Reitelmann neliteist aastat tagasi Õhtulehe reporterile. Möödus mõni kuu, kui seesama reporter sai Reitelmannilt kõne. Mehest oli saanud Res Publica pressiesindaja, tema kohal heljus kunagise Eesti Televisiooni diktori austusväärne aura.

“Ma vaatan, et teil on nii hea leht, et kutsuksin ka teid…” alustas Reitelmann üliläägeks moonutatud häälel vestlust reporteriga. Oli 2001. aasta lõpp.

Reitelmann püsis sel postil kaks ja pool kuud. Hiljem tümitas ta respublikaane kui äriprojekti.

Reitelmannil on ameteid olnud nagu Hunt Kriimsilmal. Ta on muuhulgas proovinud kätt TV1 uudistetoimetajana, telesarjade “V.E.R.I.” ja “Waba Riik” produtsendina, töötanud telekanalis Kalev Sport ning Arco Vara kinnisvaramaaklerina.

Veel eelmisel nädalal oli Reitelmann Kaitseliidu palgal avalike suhete spetsialistina, kuid nüüd viidi üle personaliosakonda. Põhjuseks sotsiaalmeedias avaldatud kirjutis, milles olid järgnevad read: “Kus sa näed põgenikke? Euroopasse valgub saast, põgenikud istuvad peredega Süüria piiri lähedastes põgenikelaagrites koos peredega, et ­oodata võimalust naasta koju. Meile pürgib tavaline inimrämps, keda tuleb tõrjuda kõikide vahenditega. Eestis parasiteerib 300 000 tibla, kes ei ole siia adapteerunud, kuidas oleks Sinu arvates võimalik inimesteks muuta neid miljoneid siiapürgivaid mugavusprussakaid?”

Reitelmann küll palus venekeelses “Aktuaalses kaameras” vabandust, kuid internetis levib petitsioon tema ametist vabastamise kohta.

Ta keeldus Eesti Ekspressiga suhtlemast väitega: “Räägime advokaatide ja hagidega, sest mind on nii palju mustatud.”