Seljas natuke halvasti istuv tume jakk, õlgadest liiga lai, juuksed lihtsas potisoengus, silmade all varjud, ilmus Angela Merkel ühel 2000. aasta jaanuariõhtul Saksamaa teleekraanile. „Kohli tüdrukuks“ oli teda seni kutsutud, sest vana kantsler Helmut Kohl oli olnud see, kes Merkelile poliitikas teed sillutas.

Aga sel õhtul oli Merkel teleek­raanil selleks, et Kohlile selg pöörata. Kohli juhitud CDU oli saanud ärimeestelt annetusi ja Kohl keeldus ütlemast, kellelt, sest oli andnud ausõna, et hoiab nende nimed saladuses – seda raha hoiti salajastel Šveitsi pangaarvetel, et rahastada Kohli lemmikute valimiskampaaniaid.

„Partei peab iseseisvalt kõndima õppima, nagu puberteediealine vanematekodust lahkuma!“ oli Merkeli seisukoht. Ta oli rahul, et Kohl oli loobunud erakonna auesimehe kohast, ja kõigil järgmistel aastatel, kui tuli taas kõne alla Kohli naasmine sellesse ametisse, oli Merkel vastu.

Juba sellel 2000. aasta jaanuariõhtul näitas Merkel oma palet.

Edasi lugemiseks , telli digipakett või osta artikkel
0,99 € Osta artikkel