Evolutsioon on lõppenud. Midagi uut ei juhtu. Algavad inimestevahelised suhted täis pinget, raevu, tühjust, frustratsiooni ja inimhinge setteid.

NO99 kodulehelt lavastuse „Kõnts“ kohta

kell viis 8. juunil valib Eesti Päevalehe ajakirjanik Kadri ­Ibrus Teater NO99 kunstilise juhi Tiit Ojasoo (38) telefoninumbri.

Ojasoo võtab vastu, räägib, on tõredavõitu.

Ojasoole ei meeldinud tol hommikul Päevalehes ilmunud artikkel sellest, kuidas Ojasoo ja tema kaasa Ene-Liis Semper (47) tõmbuvad üheks aastaks NO99 juhtimisest eemale, sest teatris valitsevad sisepinged.

Temast ja Semperist on valesti aru saadud!

Aga mitte sellest ei taha nõrgemate kaitsjana tuntud Ibrus rääkida.

„Ma tahan teiega rääkida hoopis kriminaalasjast,“ ütleb Ibrus Ojasoole.

Seda ei oska Ojasoo oodata. Ta on arvanud, et see kriminaalasi on unustatud, kalevi alla pandud.

Aga Ibrus on hetkeks, kui ta Ojasoole helistab, juba kaks nädalat tööd teinud. Rääkinud kahekümnendates aastates näitlejatariga, keda Ojasoo 14. jaanuaril lõi. Ibrusel on lugu peaaegu koos.

Hetkel, kui Ibrus Ojasoole helistab, teavad lavastaja kriminaalasjast vähesed. Osa teatrist NO99. Prokuratuur ja politsei. NO99 nõukogust teab juhtunust esimees Tõnis Arro. Kultuuriminister Indrek Saar ei tea.

See on olnud hästi hoitud saladus.