Priit Humal (47) on visa mees. Kui Tartus Pauluse kirikut renoveeriti, käis ta kiriku juhatuse liikmena ehitajate sabas ja ajas näpuga projektis järge.

Kui selgus, et altarile lähim vasakpoolne rõdu ehitajate vea tõttu 12 cm plaanitust kõrgemale ­tõusis, ei tulnud kõne allagi, et see nii jääks. Eriliste ornamentidega betoonkunst tuli lammutada, ehitusviga parandada ja jutul lõpp. Saigi korda.

Aga kiriku ehituseni jõudmine oli omaette töövõit. Sellele eelnes aastatepikkune vägikaikavedu kultuuriministeeriumiga. Pauluse kiriku tiibhoones asus spordimuuseum ja riik ei tahtnud hoonet kirikule tagasi anda. Humal ei jätnud jonni. Ja muuseum kolis. „Ma ei tea, kust see mul tuleb, aga järjepidevust ja pedantsust mul ilmselt on jah.“

Viimased neli aastat on Humalal käsil võitlus, millega vähemalt neli-viis tundi päevas tegeleda – Rail Baltic.