Erik Moora: Rahuraketid ja rahusoomukid

Nädala tähtsaim sündmus on NATO tippkohtumine Varssavis. Eestile oleks kasulik, kui sellest aga ei saaks erilist sündmust. Miks nii?

Sündmuse teeb eriliseks ootamatus ehk kui seal juhtub midagi üllatavat. Nagu näiteks Brexit. Kui Euroopa Liitu jääda soovivate brittide ülekaal oleks arvamusküsitlustes olnud ilmne ning tegelik elu oleks seda lihtsalt 70protsendilise häälteenamusega kinnitanud, oleks Brexit tänaseks unustatud asi. Oleksime kehitanud õlgu ja nentinud, et loll lugu küll, selline mõttetu referendum, aga elu läheb edasi.

Tuli aga resultaat, milleks ei oldud valmis, ja kus siis läks alles vehkimiseks! Tänaseks on kolm suurimat parteid liidrita (tööparteil on Corbyn küll formaalselt alles, aga on selge, et liidrit tast enam pole), riik ilma peaministrita ning referendumi võitjad on võtnud ringi ja asunud hoogsalt üksteiselt skalpe nüsima.

NATO tippkohtumiselt midagi sarnast kohe kindlasti ei ootaks. Ilma vähimagi kahtluseta on tegemist murrangulise sündmusega kogu Euroopa julgeolekule. Halvim, mis saaks juhtuda, oleksid tippkohtumiselt tulevad murrangulised uudised. Kui näiteks Türgi, kes ikka armastab liitlasi oma äkiliste erisoovidega üllatada, seekord pilli lõhki ajaks ja kogu tippkohtumise nurjaks. Kõik, milles seni on ministrite tasandil kokku lepitud, on meile liiga oluline, lausa hädavajalik.