Oleme seda terve ühiskonnana tunnetanud kooseluseaduse üle vaieldes. Või eelmisel aastal, kui pagulased sõja eest põgenedes Euroopasse valgusid. Järsku ei vaidle me enam probleemide ja nende realistlike lahenduste üle, vaid tegeleme rünnakute ja vasturünnakutega.

Polariseerumine on üks tänase ajastu peamisi märksõnu. Vaidluspooled lukustuvad oma maailma ning võitlevad vankumatult mingite poolmüütiliste, enda peas loodud vaenlaste vastu. Faktid ei huvita selles võitluses äkki enam kedagi. Kokkulepped pole väärtuslikud. Väärtuslik on hoopis lõpuni võitlemine, enda kehtestamine.

Edasi lugemiseks , telli digipakett või osta artikkel
0,59 € Osta artikkel