Jõulud on hea aeg, et sellest rääkida. Jõuluaega on koondunud mäe jagu „õige elu“ juhiseid, mida on väga raske mitte rikkuda ja millest nii mõndagi meil peetakse üha enam vajalikuks jõustada riigi rusikaga.

Kes meist ei teaks, et pole õige palju süüa? Eriti rasvast toitu. Kahjulik! Ülekaal! Süda! Veresoonkond! Rasvunud maks! Riiklikud toitumissoovitused!

Kes meist ei teaks, et alkohol on saatanast? Seda juttu aetakse nii palju, et mõned arvavad, et kogu Läti vahet pendeldamine ongi protest moralistide ja terviseedendajate näpuviibutuste vastu.

Nii on eriti jõuluajal võimatu vältida süütunnet.

Süütunne tekib, kui sööd palju kõike seda rasvast ja rammusat, mida jõuluajal lauale kantakse.

Süütunne tekib, kui paned lauale vedelikke, millesse on pugenud väike kraad.

Süütunne tekib, kui tood lähedasele mõne kinkekaardi.

Süütunne tekib, kui tood kingiks sokid-küünla-raamatu-tassi (see on tänavune jõulu-eri-süütunne. Palju tänu, Prisma!)

Süütunne tekib, kui tood liiga odava kingituse.

Süütunne tekib, kui tood liiga kalli kingituse.

Süütunne tekib, kui sa ei too midagi.

Süütunne tekib, kui sa ei too midagi, ehkki olete varem vastavalt kokku leppinud.

Süütunne tekib, kui sa ei jõua üldse mõnele lähedasele külla.

Süütunne tekib, kui ajad lapsele seda päkapikuiba.

Süütunne tekib, kui murdud ja korraks ei aja seda päkapikuiba ja purustad mõne lapse illusioonid.

Süütunne tekib, kui tõid elava kuuse metsast kahenädalaseks egoistlikuks lõbutsemiseks.

Süütunne tekib, kui tõid kuuse labasel moel mõne poe eest.

Süütunne tekib, kui panid seekord püsti oh-seda-vastikut-naftat-mis-siin-toanurgas-haiseb-plastnulu.

Süütunne tekib, kui meenub, et tulbi­sibulad, va sunnikud, jäid õigel ajal maha panemata.

Ja nii edasi.

Võimatu on olla nii, et keegi ei nurise. Ja ometi tekib kogu see süütunne asjata, sest kõik need asjad, need jõuluvalikud on väga head.

Alustame või kõige tähtsamast – toidust. Juba ammu on toitumisteadlased aru saanud, et taljepõlvkonda ühendav kabuhirm toidu rasvasisalduse ees on lihtsalt mitukümmend aastat kestnud eksitus.

Uuringud, millele väga sügavale meie hinge pugenud rasvahirm tugineb, on üksteise järel ümber lükatud. Rasvane toit ei põhjusta kõrgenenud kolesteroolitaset, südame-veresoonkonna haigusi ega ülekaalu. Kui te ei aja just näost sisse selgelt kahjulikke kunstlikult loodud transrasvu, siis on terve hulk uuringuid näidanud, kuidas rasva süües teete te head nii oma südamele, maksale, ajule kui ka nahale. Ja lõpuks taljelegi.

Nii et seapraed, verivorstid, praekapsad, siit me tuleme! Rõõmsalt! Põdemata!

Vast ei pea neid teisi ülepingutatud süütundeid ette võtma? Nendega on üsna samamoodi.

Rõõmsaid jõule!