Vaata mu peenraid. See hull muudkui niidab. Raamat sai läbi. Prosecco. Meie omal ajal jooksime ikka ringi, mitte ei istunud nutitelefonis nagu need siin. Äkki augustis jõuab Pärnusse ka. Mustikad. Mis sa vingud, just hea jahe. Ära sinna mine, seal on ussid.

Umbes nii see suvevärk meil siin Eestis käib.

Aga mitte kõigil. Mõned – ja neid on sel suvel ikka päris arvukalt, kindlasti rohkem kui tänavu sääski – saadavad pikemad ja valgemad päevad mööda meie avalikus ruumis ideoloogilist debatti pidades. Debatti, mis mingil täiesti arusaamatul ja mõistusevastasel moel on taandunud justkui küsimusele, kas kõik konservatiivid on natsid või ei ole, ja sellele, kas kõik liberaalid on marksistid ja kommunistid või ei ole.

Selle käigus panevad mõned (Peeter ­Espak Postimehes) Eesti kultuuri hüvanguks tehtud kangelasteod lausa joonele kõrvuti, vanas heas mul-on-suurem-kui-sul-stiilis.

Edasi lugemiseks , telli digipakett või osta artikkel
0,99 € Osta artikkel