See, milliste kaablitega elekter tuppa või internet arvutisse tuua, jääb pigem tagaplaanile. Nii võibki juhtuda, et õige pea tuleb suure hoole ja armastusega tapeeditud sein maha võtta, et alt vedanud kaablile ligi pääseda. Või veelgi hullem, erutusest värisevate näppudega 112 valida, et juhtmestikust alguse saanud tulekahjule abiväge kutsuda. Kogu seda draamat annab aga vältida, kui kohe alguses põhjalikult läbi mõelda, milliseid kaableid oma elamisse paigaldada. Ebakvaliteetne lahendus seab ohtu mitte üksnes tehtud suurinvesteeringu, vaid ka inimelud.

Tee kohalikust kaablitsehhist maailma suurima kaablikontsernini

Kui Eesti Vabariik tähistab sel aastal 100., siis Keilas asuv kaablitootmistehas 50. sünnipäeva. Kõik sai alguse 1968. aastal, mil loodi peamiselt kohalikele ehitusobjektidele kaableid tootev ettevõte Harju Elekter. Peagi hakati kaableid üle terve Nõukogude Liidu eksportima. Tegemist oli eduka ettevõtmisega, mis tõi tehase kassasse korraliku valuuta. Sellega pandi alus mitmetele uutele tootmisharudele.

1992. aastal olukord aga muutus, toormaterjali kättesaadavus ja senised ekspordisuunad kuivasid kokku, mistõttu tuli uusi sihte seada. Nii sündiski otsus tugevate lääne ettevõtetega ühineda. Juba järgmise aasta sügisel avasidki Nokia peadirektor Jorma Ollila ja toonane peaminister Mart Laar uue tehase. Mõni aeg hiljem otsustas Nokia üksnes mobiilidele keskenduda, mistõttu siirdus tehas Hollandi kontserni rüppe.

2011. aastal tegi Milano börsil noteeritud Prysmian Group, number üks telekommunikatsiooni ja elektrikaablite tootja maailmas, hollandlastele ühinemispakkumise ja nii kuulubki Keilas tegutsev tehas juba kaheksandat aastat maailma suurima kaablikontserni koosseisu.

Tingimusteta kvaliteedisüsteem

Keila tehas oli üks esimesi Baltikumis, kes kvaliteedijuhtimise süsteemi investeeris. Kui praegu on see iseenesestmõistetav, siis 90ndate keskel oli tegu millegi erakordsega. Just peensusteni läbi mõeldud protseduuride ja reeglite süsteem on see, mis on aidanud ettevõttel fookust hoida ning kvaliteedile keskenduda.

Kogu tootmine vastab rangetele ISO sertifitseerimisnõuetele, lisaks on tehasel ette näidata rohelise energia sertifikaat, mis kinnitab, et toodang valmib 100% rohelisest energiast.

Ka praegu pööratakse kvaliteedile suurt rõhku. Kõik tooted läbivad igas tootmisetapis karmi kvaliteedikontrolli, kokku viis-kuus korda kuni toote müügikõlbulikuks tunnistamiseni. Kui avastatakse väikseimgi kõrvalekalle, siis toode turule ei jõua. Põhimõte, mida paraku kõik konkurendid ei järgi. Nii leiabki turult sageli tooteid, mida seal tegelikult olla ei tohiks.

Korralikud investeeringud ja tootmismahud

Keila tehase toodang inimese kohta on kontserni üks suurimaid. Ka toodang tonnides – eelmisel aastal rohkem kui 25 000 tonni – on Prysmian Groupi suurimate hulgas. Tegemist on märkimisväärse tulemusega, kuulub ju kontserni 85 tehast üle maailma.

Edu pandiks pole üksnes kvalifitseeritud tööjõud, vaid ka paari aasta tagune otsus tehase laienemisse investeerida. Tegu oli igati õige käiguga, sest praeguseks ollakse ka ehitussegmendis arvestatav tegija. Seda kinnitab asjaolu, et kontserni müügiüksuste kaudu on tooted leidnud tee mitte üksnes Euroopa, vaid ka väljaspool Euroopat tegutsevate klientideni.

Meeskond kui tehase suurim vara

Paljud tootmisettevõtted on oma töölistega kimpus, teinekord suisa vaenujalal. Suhted on sassis ja see mõjutab nii valitsevat õhkkonda, tööviljakust kui ka kvaliteeti. Keila tehas on siin kenaks erandiks. Seda suuresti tänu juhtkonna kunagisele initsiatiivile töötajate ametiühingu loomisele hoog sisse lükata – administratsioonil oli vaja partnerit, kellega asju arutada, läbi rääkida. Kohalikus ettevõttes töötab 140 inimest, neist üle saja tehase poolel. Töö on keeruline, töötab ju tehas 24/7, nõudes töötajatelt suurepärast tervist ning motiveeritust.

Kurioossel kombel on kaadrivoolavus aga väike. Põhjuseid selleks on mitmeid. Esiteks on tööandja näinud palju vaeva, et töökeskkonda võimalikult mõnusaks, funktsionaalseks ning turvaliseks kujundada. Hoolitsetakse sellegi eest, et töötajate tervis oleks korras ja meel rõõmus. Juba neljandat aastat on kõigil võimalik ka soodustingimustel Prysmian Groupi aktsiaid osta, kusjuures Eesti tehas on selles programmis üks aktiivsemaid. Eks see ole kena kinnitus sellest, kuivõrd suur on töötajate usk ja usaldus oma tööandjasse.

Rõhk teadmiste arendamisel ja järelkasvul

Kui ettevõtte juht Tarvo Leppik 1995. aastal esimest korda Nokia peakontorit külastas, sai selgeks, et esmajärjekorras tuleb inimeste koolitamisse panustada. Praeguseks on seis kardinaalselt muutunud – ettevõtte töötajad pole enam ammu õpipoisi staatuses, otse vastupidi, nüüd ollakse juba ise õpetaja rollis.

Kuna Keila tehases on kaadrivoolavus väike, siis töötajate keskmine vanus muudkui kasvab. Et vältida teadmiste kadu ning tuua juurde värsket verd ja uusi teadmisi, loodi aastaid tagasi noorte talentide programm. Selle eesmärk on leida varasema kogemuseta, peamiselt inseneri ja ärijuhtimise kraadiga noori, keda kohapeal välja õpetada.

Eraldi programmid on ka müügi- ja tootmiskogemusega uute tegijate leidmiseks. Samuti on mõeldud kontsernis juba töötavatele inimestele, pakkudes neilegi põnevaid koolitus- ja karjäärivõimalusi.

Väsimatud energeetikaarendajad

Juba mitmendat aastat on Tallinna tehnikaülikooli magistriõppes inseneriteadust õppivatel tudengitel võimalik Keila tehase stipendiumile kandideerida ning paar korda aastas käivad energeetikatudengid siin elektrimaterjalide loengut kuulamas. Järelkasvule lisaks on eesmärk seeläbi oma tuntust tõsta. Tuleb ju ligi 90% tehases töötavatest inseneridest just sellest ülikoolist.

Koostööd tehakse ka elektrieriala õpetavate kutsehariduskoolidega, samuti Eesti Standardikeskusega, kellega koos arendatakse energeetikat puudutavaid standardeid.

Rahvusvahelisse kaablikontserni kuulumise võlu

Üksnes väärikast ajaloost ja korralikust tootest siiski ei piisa, et konkurentsis püsida. Innovatsioon on see, mis annab tõelise eelise ning suurde kontserni kuulumine on siin suureks abiks.

Prysmian Group pöörab väga suurt rõhku innovatsioonile. Kontsernis töötab kokku 600 üksnes innovatsioonile keskendunud inseneri. Välja on arendatud näiteks pisikene seadeldis PryCam, millega ülitäpselt kaabli diagnostikat teha ning probleemseid kohti tuvastada. Asendamatu abimees, mis aitab võimalikke katkestusi ennetada.

Suurde kontserni kuulumine tähendab ka suurtes projektides osalemist. Enamasti on küll keeruline tuvastada, kas ka
Keila tehase toodang ühel või teisel objektil kasutamist leidis, kuid see vast polegi ehk primaarne. Pigem on oluline see, et tegemist on maailma parima kaablikontserniga, mille tooteid saab julgelt kasutada ka kõige keerukamates projektides.

Näiteks Dubais asuva maailma kõrgeima pilvelõhkuja Burj Khalīfahi liftkaablid ja Wimbeldoni tenniseväljakute tulekindlad kaablid tootis just Prysmian Group.

AS-i Draka Keila Cables 2016. aasta käive oli 62 miljonit eurot. Ettevõte kuulub maailma juhtivasse kaablitootmise kontserni Prysmian Group, mille aktsiad on noteeritud Milano börsil. Kõikidel kontinentidel esindatud kontsern annab tööd kokku 50 riigis ja 85 tehases ligemale 20 000 töötajale. Kontserni käive on ligi 8 miljardit eurot aastas.