Alan Yau – restoraniäri imelaps
"Ainus üllatus selleaastase auhinna juures on tõsiasi, et Alan Yau ei ole seda varem võitnud," tähendati 2005. aastal, kui mitmete restoranide looja ja omanik Alan Yau oli võitnud maineka Catey'se (Caterer & Hotelkeeper Awards) auhinna. Värsket laureaati iseloomustati justkui ühest suust sõnadega "teerajaja" ning "innovaator" Aasia toidu vallas.
Alan Yau on tõepoolest üks mõjukamaid restoranirajajaid Suurbritannias. Mitmete mainekate auhindadega tunnustatud mees on ülemaailmse Aasia toidu keti Wagamama rajaja ning uudse ja dünaamilise restoranikontseptsiooni looja. Tänaseks on Yau enam tuntud ülistiilse Hakkasani restorani omanikuna, mis on ametlikult tunnistatud Inglismaa parimaks Hiina restoraniks. Hakkasan koos oma sõsarrestoraniga Yauatcha on ainsad Hiina restoranid terves Euroopas, mis võivad uhkustada Michelini tärniga.
Alan Yau ise tunneb restoraniäri juba maast madalast, ent on alati olnud suurte plaanidega: alustanud äärelinna takeaway'st, on mees nüüdseks jõudnud maailma areenile.
Yau kolis Hongkongist Inglismaale 12aastaselt ja kasvas üles Kings Lynni nimelises linnakeses saareriigi idakaldal, kus tema isa töötas toiduäris - nii oli Yau lapsest saadik restoranibisnises sees. Noorukina asus ta tööle ettekandjana, seejärel liitus pereäriga ning avas koos isaga Hiina kiirsöögikoha. Tegelikult tundis mees tõsist tõmmet disaini ja kujunduse poole, ent vanemad suunasid teda kindlama tuleviku nimel hoopis äriõpingutele. Immigrantidena oli majanduslik kindlustatus perekonnale paratamatult oluline, nii tundus see ka Yaule endale mõistlik valik. Ülikooli ajal keskendus Yau juba oma teise toidukoha avamisele ning hakkas välja töötama oma esimest bränditud restoranikontseptsiooni.
Kahekümnendates eluaastates õppis Alan Yau lähemalt tundma McDonald'si ja KFC teenindussüsteemi ning nendele kogemustele tuginedes lõi 1992. aastal uuendusliku kiirtoidukoha, Wagamama nuudlibaari. Oma mängulise filosoofia ja uudse teeninduskultuuriga - siin puudusid järjekorrad, teenindus oli kiire, kohti reserveerida ei olnud võimalik, pakuti tasuta rohelist teed ning kehtis suitsetamiskeeld - osutus Wagamama tohutult edukaks. Edukas on kett siiani, kuigi Yau ise müüs kogu oma osaluse 1997. aastal. Tänaseks leiab Wagamama restorane veel Hollandist, Belgiast, Taanist, Türgist, Austraaliast, Uus-Meremaalt ning Ameerika Ühendriikidest.
Pärast ülimenukat Wagamamat tegutses Yau mõnda aega konsultandina ning hakkas siis töötama uue idee kallal. "Eathai" kontseptsioon tähendas yaulikku egalitaarset lähenemist Tai köögile - kiire, maitsev, taskukohane. Maitseka disaini austajana otsis Yau võimalusi koostööks Christian Liaigre'iga, prantsuse disaineriga, kelle interjöörid olid kogu 90ndate look'i võtmesõnaks. Samuti võttis Yau ette reisi Austraaliasse, et kohtuda David Thompsoniga, keda peetakse üheks suurimaks Tai köögi asjatundjaks terves maailmas. Tulemuseks oli Busaba Eathai (busaba on Taist pärit lillesort ning Eathai tuleb ingliskeelsetest sõnadest eat ja thai), mille debüüt millenniumivahetusel Londonis, Soho linnaosas osutus enneolematult edukaks.
Arvustustes Busaba kohta mainiti ühtviisi sageli Liaigre'i massiivset tumedast puidust interjööri, kandilisi laudu ja hubast valgustust kui ka Yau suurepäraseid Tai roogi. Ei läinud kaua, et Busaba jõuaks järele Wagamama menule - üsna pea võis tippaegadel restorani ukse taga pikki sabasid näha. Suur tunnustus restoranile saabus 2004. aastal, kui The Observeri lugejad hindasid selle parimaks kohaks, kus saab mõistliku hinnaga süüa. Kiidusõnu pälvisid söögikoha eksklusiivselt mõjuv sisekujundus, kiire teenindus ja hõrgud maitsed ning sellest hoolimata madal hinnaklass.
Olles tõestanud oma innovatiivsust ja radikaalsust restoraniäri odavamas sektoris, otsustas Yau edasi liikuda teise äärmusesse. Ka tema järgmine, Hakkasani-nimeline Hiina restoran kätkes endas koostööd prantslasest Liaigre'iga, kuid on ometi Busaba täielik vastand. Kui Busaba on egalitaarne, siis Hakkasan elitaarne: üks pakub kiiret einet, teine rõhub täielikult fine dining'ule; esimene on kõigile taskukohane, teine aga mitte.
Hakkasani restoran on ääretult yaulik. Söögikoha nimi viitab Yau etnilisele päritolule - "hakka" tähistab Hongkongi elanikke ja "san" jaapanikeelset austavat suhtumist. Kuigi Hakkasani juured on sügavalt seotud Hiina kulinaarsete traditsioonidega, ei ole paiga õhkkond selle külge aheldatud ning meelitab ligi vägagi rahvusvahelist klientuuri. Õhtusöök Hakkasanis ei ole küll odav, ent kogemus ise on erakordne. Restoran rõhub nimelt inimese kõikidele meeltele - ajaleht The Guardian nimetab seda paika koguni Londoni erutavaimaks restoraniks. Ühtaegu dramaatiline ja mugav hiinapärane interjöör, salapäraselt hämar valgustus, satiindiivanid, restoranist eraldatud baariosa, kus omanäolised kokteilid valmivad spetsiaalselt kokku miksitud soundtrack'i taustal. Pole vaja vist mainida, et toit ise - Hiina road läänelikus variatsioonis - on tõeline maitsete vikerkaar. Alates hetkest, mil Hakkasani avapidu kajastas ajakiri Vogue, on seda peetud linna üheks šikimaks restoraniks, mis meelitab kohale moe- ja filmitööstuse eliiti, aga ka neid lihtsurelikke, kes erilisele toiduelamusele rõhku panevad.
2004. aasta algul avas Alan Yau oma järjekordse söögikoha, Yauatcha - Christian Liaigre'i poolt disainitud Hiina dim sum-restorani ja teetoa. See restoranirajaja kätetöö asub Soho linnaosa tuiksoonel ning pakub dim sum'i kõrvale 150 sordist koosnevat teevalikut ja kohapeal valmistatud krõbedaid kondiitritooteid. Yauatcha on pälvinud kiidusõnu ka kõige teravkeelsematelt kriitikutelt. Sunday Times näiteks tõi esile siinsete toitude stiili ja sisu kooskõla, täpsustades, et tegemist on "kõige kaunima, lõbusama ja värskema dim sum'iga väljaspool Hongkongi, mille nüansirikkus ja maitsete paljusus on erakordne."
Meistri värskeim saavutus on aga hoopis Jaapani köögi vallast ja kannab nime Sake no hana (saké õis). Ka see Londoni söögikoht et talla tavapärast rada. Sama oluline nagu lai valik eksootilisi Jaapani roogi "läänelikus kastmes" on pikk nimekiri Jaapani kõige hinnalisematest saké'dest. Restorani interjööri nimetab ajakirjandus jamesbondlikult šikiks, see ei ole muide esimene Yau söögikoht, mille kirjeldamisel sellist väljendit kohtab. Alati detailidele tähelepanu pöörav mees ei ole loomulikult unustatud ka ettekandjaid, kes oma hoolikalt valitud ninjalikes vormiriietes pakuvad tõelist silmailu.
Mõned kuud tagasi müüs Alan Yau Londoni trendikaimad restoranid, peadpööritava eduga käima lükatud Hakkasani ja Yauatcha, Araabia Ühendemiraatidest pärit investoritele, jäädes ise väikeosanikuks. Järgmise sammuna plaanitakse laieneda USAsse ja Euroopa juhtivatesse pealinnadesse. Yau ise haub aga uusi ja värskeid ideid, mistõttu võib teda ennast sageli Kaug-Idasse suunduvatelt lennukitelt leida. Ilmselt on taas oodata erakordset sisu ja vormi kombinatsiooni, sest Yau on kindlasti mees, kes on ära tabanud nii mõnegi olulise restoraniäritriki. Sest nagu ütleb ookeanitagune ajakiri Time, mis oma disainrestoranide artiklis tõstab teiste kõrval esile ka Yauatchat - "ajal, mil veinikaardilt leiab veine, mis maksavad rohkem kui uusim tehnoloogiline vidin, ei piisa ainult toidust. Menüüs on ka atmosfäär, maine, seksapiil, staatus - ja need on suuresti dekoori teha."
Restoran Chedi, Sulevimägi 1.
Avatud esmaspäevast pühapäevani kell 12–24.
