Cerettode tugevus seisab selles, et neil on mõned väga ihaldusväärsed veiniaiad, nagu Bricco Rocche (Barolo) ja Bricco Asili (Barbaresco). Kõiki põllulappe kokku on 120 hektarit. Teine eripära on katsetada uute viinamarjasortidega, nagu Riesling.


Eraldi tahaks tähelepanu juhtida Roero viinamarjast valmistatud veinile Blangé, mis on parim Roero, mida ma olen maitsnud. Roero veiniga on see häda, et ta on küll kallis ja trendikas, aga sageli veidi ebamäärane, kindla karakterita. Ceretto stiil on valmistada Arneisi hästi mahlase ja värskena, nii et natuke jääb veinile mulli sisse. “Me paneme vahuveini maitse rahuliku veini sisse,” seletas Ceretto esindaja Gianluca Picca Vertigo restoranis. Gianluca, mõne aasta eest Saksamaa parim sommeljee, on oma uue leivaisa veinidest õige vaimustatud. Iga viienda Arneisi pudeli valmistaja on Ceretto ja see on ainult hea.


Vaimustatud oli ka chef Imre Kose, kes veinide juurde põnevad road disainis. Õhtusöök läks igatahes korda, kõik 64 kohta Vertigo restoranis olid välja müüdud. Kõrgematele korrustele pole majandus- ja veinidepressioon veel jõudnud. Et Ceretto veinid varitsevad veinisõpra mitmeski Tallinn restoranis ja vinoteegis, pakun väikest spikrit.

Mida juua Ceretto veinidest?

Blangé Langhe Arneis DOC (2007): Aroomis õun, rohi, ürt, jasmiin. Maitse rikas ja hästi puuviljane, selles õuna, pirni, kuivatatud banaani ja apelsinikoort. Tasub kindlasti maitsta.

Arbarei Langhe Bianco DOC (Riesling, 2004, paremal): Võimas ja õline Rieslingi aroom, millest aimub ka lubjakivi. Maitse jõulise happega, kuiv, leivane, mineraalne ja mõrkja mandlise lõpuga. See 600 meetri kõrgusel – seega üsna jahedas – kasvav Riesling sobib kindlasti selle sordi fännidele. Parem toiduga, niisama limpsimiseks karmivõitu. Imre Kose valmistas selle veini kõrvale magusaid jänese ravioole. Hea leid, jänes oli nii maitsev, et suhkrut oleks võinud olla veidi vähemgi.

Monsordo Langhe Rosso DOC (Cabernet Sauvignon, Merlot, Syrah, natuke Nebbiolot kah, 2004): Aroomis mustad marjad, mustsõstraleht ja must pipar. Maitse võimas, veidi karm, selles ploomi, münti ja lagritsat. Tammine modernvein, mis sobib neilegi, kellele Itaalia vein liiga õhuke ja hapu. Isegi ameeriklasele.

Bernardina Nebbiolo d’Alba DOC (2005): Aroomis eeter, vürts, nuuskpiiritus, seeder. Maitse kuiv, tanniinine, noor, veidi karm, selles arooniat, musta kontsentreeritud marja. Nebbiolo d’Alba on vaese mehe Barolo, see siin on aga üsna kallis ja võimas. Parem mõne aasta pärast.

Asij Barbaresco DOCG (2004, vasakul): Külluslikus aroomis põldmarja ja pohla ning magusat tammevaniljet. Maitse rikkalik, pehme, sume ja põldmarjane. Uues tammevaadis küpsenud nõtke vein, Ceretto valikust hinna-kvaliteedi suhtes kindlaim valik, peaks sobima igaühele.

Zonchero Barolo DOCG (2003): Aroomis pisut nuuskpiiritust ja vana tamme oksüdatsiooni, see muutub avanedes marjaseks. Maitse üsna pehme, ümar ja meeldiv, šokolaadiste nüansside ja tulise lõpuga. See on Ceretto toodetest ainus, mille kogusest pool küpsenud vanas tammevaadis – sellest võib mõnel pudelil olla kerge oksüdeerumisnüanss. Mõnel jälle pole. Kuum 2003. aasta oli mõistagi problemaatiline. Kokkuvõttes võib vein olla väga vägev, aga mitte iga pudel. Nii et väike loterii.

Bricco Asili Bernardot Barbaresco DOCG (2003): Aroom hästi liköörne, selles magus kirss ja tamm. Maitse magusapoolne, hästi kontsentreeritud, pikk ja vürtsikas, selles kirsivaiku ja punaseid metsamarju. Suur vein, väga muljetavaldav, parima põllusiilu Barbaresco.

Bricco Rocche Brunate Barolo DOCG (2003): Aroom võimas ja liköörne, eeskätt musta marja nüansiga. Maitse tõsiselt raske, pikk ja tuline, mustsõstra-põldmarja karakteriga.

Maitseküllus mõjub suus lausa pommina. Väikestes tammevaatides küpsenud võimas rikka mehe Barolo.