Hiljuti käis Eestist läbi Peteri tütretütar, 22aastane Annika Lehmann, kellega sai koos vanaisa veine proovitud. Veinifirmat juhib parajasti Annika isa, vanaisa on erus, aga hoiab firmal silma peal, jalutab saksa lambakoeraga viinapuude vahel ringi ja vaatab veinikasvatajate kokku toodud marjad üle. Annika on viinapuude vahel üles kasvanud, õppinud veinimüüjaks, aga ka ise harrastab väikest viisi veinitegemist. Mõni vaat kuskil keldrinurgas saab just tema maitseaistingute järgi kokku segatud. Mitme kuu pikkuseks planeeritud Euroopa-tuur on Annikale sissejuhatuseks eluaegsesse müügitöösse. Ka kõik Annika sõbrad on veinitööstusega seotud, nii et veinitööta elu ei oska Annika ette kujutadagi. Võib kujutleda, et Tanunda linnakese (seal on Lehmanni veinikoda) noored on ühed maailma veiniteadlikumad: juba esimese lonksu peale võib kes tahes neist öelda, kelle vanaisa selle veini tegi ja mis aastal.

Eestis on müügil Peter Lehmanni Barossa veinid ning mujalt pärit marjadest valmistatud Wildcardi nimega veinid. Esimesed on põnevad, teised korralik töö.

Barossa veinidest on ühtaegu talutava hinnaga (poes 150 krooni) ja nauditav Barossa Riesling. Kummalisel kombel aimub sellest 2004. aasta veinist juba kerget bensiini. Valdavad on rohelise õuna, laimi ja greibi maitsed. Lillelise aroomi ja jõulise nõtke happega Riesling.

Lehmanni punaveine maitstes olen pisut üllatunud: tammest ja üleküpsenud marjadest moosmagusate täidlaste šokolaadiste veinide asemel kohtab siin hoopis happelisemat stiili. Mulle meenuvad Põhja-Itaalia karged maitsed. Kuidas nad saavad oma veinidesse nii värske jõulise happe? "Osa marju kasvab Edeni orus (Barossa oru osa) ja seal on kliima hoopis jahedam," selgitab Annika. Ka Barossa Rieslingis on ligi pool Eden Valley marju.

Niisiis tasub Lehmanni veine soovitada just neile, kes Austraalia magususest pisut väsinud, kes tahaksid karget, aga ometi maitserohket. Sel juhul on kindel valik alati GSM (Grenache, Shiraz, Mourvedre), kus musti marju ja apteegilõhnagi. Lehmanni esindusvein on Stonewell Shiraz (1999, ligi 500 krooni), mis on tõesti vägev, liköörse küpsuse ja eukalüptise värskusega. Magusasõpradele sobib Botrytis Semillon.

Niisiis pole vanemates veiniraamatutes leiduv väide, et Barossa Shirazid on magusad ja šokolaadised, enam päris tõsi. Lastelaste maitse on kargem.