Arbuusiostud täies hoos!

Rohekirju koore ja punaroosa sisuga viljad kõrguvad hunnikutes kastides või lesivad poolitatuna poelettidel, oodates ostjaid, kirjutab Urmas Kokassaar.

Inimkond tunneb arbuusiviljade hüvesid juba aastatuhandeid. Alguses söödi metsikult kasvavate taimede vilju.

Umbes 3500-4000 aastat tagasi hakati arbuuse teadlikult kasvatama. Arbuus kuulub kõrvitsaliste sugukonda ning tema vili on nii ehituselt kui ka suuruselt täiesti võrreldav kõrvitsatega.

Ehkki suurimad arbuusid võivad kaaluda kuni 15 kilo, kohtub ostja tavaliselt mõnekiloste viljadega. Valminud viljal on tugev tihke koor, mille värvus ja mustrikiri on igal sordil erinev.

Arbuusi sees peitub roosa värvusega õige magus viljaliha, mida kaunistavad pruunikad seemned. Arbuus talub suhteliselt hästi transporti ja viljad järelküpsevad pärast koristamist.

Veerikas ja magus suutäis

Et arbuus on mahlane, selles on iga sööja isikliku kogemuse alusel veendunud, kui viilu haukamisel mahl mööda suunurki alla nõrgub. Ja vett on arbuusis tõesti ohtralt, lausa 90-95 protsenti vilja kaalust. Ega ilmaasjata paljudes keeltes arbuusi hoopis vesimeloniks kutsuta. Sajagrammine arbuusilõik annab vaid mõnikümmend (30-50) kilokalorit.

Kõige lihtsam on valikut teha poolitatud või sektoriks lõigatud vilja ostes, mille puhul saab valida ka meelepärase koguse. Samuti on näha nii viljaliha värvus kui ka struktuur.

Eelistada tasub just punakama värvusega lõike. Vältima peaks jahuse struktuuri ja valgete laikude või valkjate kiududega viljaliha.

Tingimata peaks jälgima ka seda, et arbuusilõigud oleksid üle tõmmatud õhukese kilega, mis kaitseb ühelt poolt veekaotuse, teisalt mikroobide ründe eest ning väldib ka magusalembeliste putukate askeldamist viljaliha pinnal.

Arvestama peab sedagi, et tervikviljaga võrreldes säilivad lahtilõigatud tükid vähem aega, kuid pinnalt toimuva intensiivse vee aurumise tõttu tunduvad soojas hoitud viilud süües jahedatena.

Enamasti süüakse meil arbuusi värskelt, kuid seda vilja võib tükeldada ka salatitesse, puuviljakokteilidesse ja smuutidesse.

Et arbuusil väga eriline maitse puudub, siis muude toidukaupade koostises kohtame arbuusilisandit suhteliselt harva, esmahetkel meenuvad vaid maitsestatud joogivesi ja närimiskumm.

Retsept: Arbuusi - feta juustu salat
neljale

• 1 kg arbuusi
• 200 g feta juustu
• 4 sl kõrvitsaseemneid

Kaste

• 2 sl viinamarjaseemneõli (või muud kergemat õli)
• 1 tl heledat palsamiäädikat
• 1 tl suhkrut
• soola ja musta pipart

Koori ja tükelda arbuus. Sega kõik kastmeained omavahel ja vala arbuusitükkidele. Sega läbi. Rösti kõrvitsaseemned kuival pannil. Aseta serveerimisalusele arbuusitükid, murenda peale feta juust ja raputa üle kõrvitsaseemnetega.

Serveeri kohe.

Foto ja retsept Angeelika Kang