Arbuusiostud täies hoos!
Inimkond tunneb arbuusiviljade hüvesid juba aastatuhandeid. Alguses
söödi metsikult kasvavate taimede vilju. Umbes 3500–4000 aastat
tagasi hakati arbuuse teadlikult kasvatama. Arbuus kuulub kõrvitsaliste
sugukonda ning tema vili on nii ehituselt kui ka suuruselt täiesti
võrreldav kõrvitsatega.
Ehkki suurimad arbuusid
võivad kaaluda kuni 15 kilo, kohtub ostja tavaliselt mõnekiloste
viljadega. Valminud viljal on tugev tihke koor, mille värvus ja mustrikiri
on igal sordil erinev.
Arbuusi sees peitub roosa värvusega
õige magus viljaliha, mida kaunistavad pruunikad seemned. Arbuus talub
suhteliselt hästi transporti ja viljad järelküpsevad pärast
koristamist.
Veerikas ja magus suutäis
Et arbuus on mahlane, selles on iga sööja isikliku kogemuse
alusel veendunud, kui viilu haukamisel mahl mööda suunurki alla
nõrgub. Ja vett on arbuusis tõesti ohtralt, lausa 90–95
protsenti vilja kaalust. Ega ilmaasjata paljudes keeltes arbuusi hoopis
vesimeloniks kutsuta. Sajagrammine arbuusilõik annab vaid
mõnikümmend (30–50) kilokalorit.
Kõige
lihtsam on valikut teha poolitatud või sektoriks lõigatud vilja
ostes, mille puhul saab valida ka meelepärase koguse. Samuti on näha
nii viljaliha värvus kui ka struktuur.
Eelistada tasub just
punakama värvusega lõike. Vältima peaks jahuse struktuuri ja
valgete laikude või valkjate kiududega viljaliha.
Tingimata
peaks jälgima ka seda, et arbuusilõigud oleksid üle
tõmmatud õhukese kilega, mis kaitseb ühelt poolt veekaotuse,
teisalt mikroobide ründe eest ning väldib ka magusalembeliste
putukate askeldamist viljaliha pinnal.
Arvestama peab sedagi, et
tervikviljaga võrreldes säilivad lahtilõigatud tükid
vähem aega, kuid pinnalt toimuva intensiivse vee aurumise tõttu
tunduvad soojas hoitud viilud süües jahedatena.
Enamasti
süüakse meil arbuusi värskelt, kuid seda vilja võib
tükeldada ka salatitesse, puuviljakokteilidesse ja smuutidesse.
Et arbuusil väga eriline maitse puudub, siis muude toidukaupade
koostises kohtame arbuusilisandit suhteliselt harva, esmahetkel meenuvad vaid
maitsestatud joogivesi ja närimiskumm.
Retsept: Arbuusi - feta juustu salat
neljale
- 1 kg arbuusi
- 200 g feta juustu
- 4 sl kõrvitsaseemneid
Kaste
- 2 sl viinamarjaseemneõli (või muud kergemat õli)
- 1 tl heledat palsamiäädikat
- 1 tl suhkrut
- soola ja musta pipart
Koori ja tükelda arbuus. Sega kõik kastmeained omavahel ja vala;arbuusitükkidele. Sega läbi. Rösti kõrvitsaseemned kuival pannil. Aseta;serveerimisalusele arbuusitükid, murenda peale feta juust ja raputa üle;kõrvitsaseemnetega.
Serveeri kohe.
Foto ja retsept Angeelika Kang