Austraallaste veinisepitsused Prantsusmaal
Sügisene Estonian Wine Challenge andis oma peaauhinna, trofee, Lõuna-Prantsusmaa veinile Abbotts Boreas. Valge vein Abbotts Eurus sai kuldmedali. Lööd soomlaste Viinilehti lahti ja sealt kostab jälle Abbottsile kiidusõnu. Kuidas saab sellisest igavapoolsest apellatsioonist nagu Coteaux de Languedoc nii head ja põnevat veini tulla?
Mida siis too Abbott endast kujutab? Nerida Abbott on aristokraatliku päritoluga austraallanna, kelle ustavust ja tugevust rõhutav iidne perekonnavapp kaunistab iga tema veinipudelit. Nerida on saanud Adelaide´i ülikoolist keemiadoktori kraadi ning töötanud veiniuurijana Henschke ja Penfoldsi juures. Tema abikaasa Nigel Sneyd on õppinud enoloogiat nii Austraalia kui Burgundias, töötanud “lendava veinimeistrina” mitmel pool (sh. Brown Brothersi juures) ja olnud Hardy´se Lõuna-Prantsusmaa veinimõisa Domaine de la Baume direktor.
Seltskonna kolmas käsi Guy Anderson on inglise veinimänedzher, kes arendanud välja meile tuttava Fortrant de France´i veiniseeria.
1996 panid nad aluse oma veinitööstusele päikeselisel Lõuna-Prantsusmaal Minervois´ piirkonnas Montpellier´s.
Eestis on Abbottsi päris pikast veinivalikust praegu saadaval kolm veini. Kõige vingem, tõepoolest vägev vein on Abbotts Boreas (Coteaux de Languedoc, 1999, 13%) mis on kokku segatud Syrah´st (55%), Grenache´ist (35%) ja Mourvedre´ist (10%). Boreas tähendas kreeka mütloogias personifitseeritud põhjatuult või põhjatuulejumalat. Võiks ju öelda et see vein on vaese (!? poes umbes 200 krooni) mehe Chateauneuf-de-Pape, aga see oleks asjatu ülbitsemine, selleks on vein lihtsalt liiga hea. Tegu on filtreerimata tumeda, peaaegu musta veiniga, mis laagerdunud 12 kuud prantsuse tammes. Aroomis tammevanilliin, röst, vaarikas ning liköörjas kokteilikirss. Maitse on tuline, pehme tekstuuriga, selles punased marjad, vaarikas, lagrits, vürtsid ning natuke shokolaadi. Hea lambavein.
Abbotts Platanus (Minervois, 2000, 13%) on valmistatud Syrah´, Grenache´i ja Carignani viinamarjadest. Aroomis õhkub väga musti marju ja vürtse. Maitses on nii vürtsi kui parki aga veini tekstuur on pehme. On veidi pipraid ja lagritsat ning punaseid marju. Erinevalt eelmisest, pole siin magusat tammevanilliini tunda. Hea kaaslane grill-lihale. Veini hulgihind jääb kogunisti alla 100 krooni, poes tuleb muidugi veidi üle.
Paljugi ütleb mõlema veini maitse kohta veinimeistrite Austraalia päritolu. See tähendab, et on loodud suurepärase kvaliteediga toode, kus täidlust, alkoholi ja maitsejõudu pisut rohkem kui Vanas Maailmas kombeks. Samas on veinid kahtlemata kuivad, mitte nii moosised nagu Barossa orus. Õnneliku ühenduse on leidnud Rhone´i vürts ja Barossa shokolaad.
Abbots Eurus (Coteaux du Languedoc, 2001) on väga põnev valge vein. Eurus tähendab läänetuult, või kui soovite, eurotuult. Viinamarjad on Grenache Blanc (27%, kääritatud roostevabas terases), Roussanne (25%, pool kääritatud roostevabas terases, pool tammevaadis), Viogner (13%, kääritatud kahe aasta vanuses tammevaadis) ja Marsanne (10%, kääritatud aasta vanuses tammevaadis). Nagu näha, pole veiniteadlased oma tööd lihtsaks teinud, vaid üritanud nüansse viimseni välja timmida.
Aroomis leidub mineraalsust vaadilaagerduse vanilli ja magusaid puuvilju, näiteks ananassi. Maitse on pehme, täidlane, tugeva vürtsi ja vähese happega, jätab suhu piprase-ürdise õhetuse. Veini konflikt (ikka heas mõttes, see mis joogi huvitavaks teeb) tekib pehme tekstuuri ja vürtsi vastasseisust. Suurepärane täidlane vein neile, kelle maod hästi hapet ei kannata. Hinnalt jääb kahe punaveini vahele.
Mina olen paraku suur happese veini sõber, kes armastab üle kõige Rieslingit ja Sauvignon Blanci. Seega pole Eurus just minu vein, aga valge Chateauneuf-du-Pape´i sõpradele on see muidugi leid.
Kuuldavasti on Uue Maailma võidukäik prantsuse veinile ohtlikuks muutunud. Tarbija armastab selget sordinime, lollikindlat tehnoloogiat ja palju maitset. Seepärast on tore, et Uue Maailma viljakad võtted ja Prantsusmaa veiniaegades pruukimist leiavad.
