Või mis loogikaga meelde jätta, et Corton on tingimata punane vein, aga Corton Charlemagne jälle kindlasti valge? Tõsi, Karl Suure (Charlemagne) nime kandev aed kasvatavat valgeid marju just seepärast, et keisri abikaasale ei olevat meeldinud, et mehe habe oli kogu aeg veinist punane, ja lasknud mehe lemmikaeda kasvama panna valged viinapuud.

Burgundia apellatsioonisüsteem põhineb külal ja aial. See on töötatud välja 19. sajandi keskel ja selline moodus tuleb tõsiasjast, et Prantsuse revolutsioon jagas eeskätt kloostritele kuuluvad veinivaldused ära talupoegade vahel, mistõttu ühel aial võib olla kümneid ja sadu omanikke. Et ära märkida parimaid maalappe, on küla nimega apellatsioonid jagatud Premier Cru ja Grand Cru aedadeks. Näiteks katab Vosne-Romanée (esimene osis on küla nimi, teine märgib aga selle parimaid aedu) apellatsioon 149 ha, millest veidi üle kolmandiku moodustavad 15 ­Premier Cru aeda. Omaette Grand Cru apellatsiooniga on aga piirkonna kolm parimat aeda Romanée-Conti (1,65 ha), La Romanée (1,75 ha) ja Romanée-Saint-Vivant (9,27 ha).

Kui Burgundia veine sihukese ajudevaevamise peale ikka veel armastatakse, peavad need küll eriliselt head olema. Ja ongi!

Vein Kuldsel Kaldal

Burgundia tuumik-ala kannab nime Côte d’Or – Kuldne Kallas. Vein kasvab lubjakivise järsaku, Lyonist Dijonini ulatuva juura-aegse platoo idapoolsel serval. Kõrgemal, platoo serva lähedal, asuvad parimad Premier ja Grand Cru aiad, orus kasvanud aladel sünnib igapäevasem jook. Kuldne kallas jaguneb põhjapoolseks Côte de Nuits’iks, mis on eeskätt punaveini ala, ja lõunapoolseks Côtes de Beaune’iks, kust leiab mõlemat. Nuits’i punaveinid on minu muljet mööda veidi kuivemad ja karmimad, tugeva tekstuuri ja selgrooga, Beaune’i omad veidi pehmemad, naiselikumad ja külluslikumad. Kullahinnaliste viinapuude vahele on ennast surunud vanad kloostri- ja mõisahooned, milles mõneski leiab veinireisija öömaja.

Eesti veinisõprade reis viis sedakorda Albert Bichot’ veinimajadesse. Bichot on meie veiniriiulitele alles hiljuti jõudnud tootja, kel mõisaid ja põllusiile mitmel pool Burgundias, aga ta valmistab veine ka Rhône’i orus. Maison Albert Bichot on tänini perekonnale kuuluv veinifirma, mis loodi 1831. aastal. Praegu on põhiomanik ja juht kuuenda põlve esindaja Albéric Bichot.

Tõsi, raamatatutest Bichot’ kohta palju ei leia, aga eeskätt seepärast, et raamatud on vanad. Tõsise kvaliteedihüppe on firma teinud just sel aastatuhandel. 2004. aastal võitis Bichot üks esindusveine Echezeaux Grand Cru 2002 ajakirja Decanter trofee üle kümnenaelaste burgunderite hulgas (meil jääb selle hind siiski üle 1000 krooni). Samal aastal valiti International Wine Challenge’il Bichot’ mõisa Domaine du Clos Frantin veinimeister Alain Serveau veel ka aasta veinimeistriks punaste veinide alal. Nii oli Bichot’ veine just õige aeg maale tuua ja pealegi on veinifirma Avallone juht Vladimir Koppel koos Alberic Bichot’ga Saksamaal ülikoolis käinud. Kellelt siis veel veini küsida kui mitte sõbralt , kes just firma üles töötanud.

Kolm oma mõisat

Bichot’ veinimaja peakorter on Burgundia pealinnas Beaune’is, aga mõisad mitmel pool laiali. Clos  Frantini (13 ha) juurde kuulub uhke avar härrastemaja Vosne-Romanées, kus valmivad mõned Côtes de Nuits’i ihaldusväärseimad veinid. Maitseme neid sügaval keldris, vanade Burgundia võlvide all. Vastuvõtjad selgitavad, et Gevrey Chamberitin on kohalikest veinidest kõige maskuliinsem – tõeline kuningas –, nõtkem ja elegantsem Nuits-Saint-Georges aga – kuninganna. Minu meelest on kuninganna natuke etem, metsalillede lõhna ja küpsete punaste marjade maitsega. Siis aga võtame  ette neli tippveini 2005. aastast ning nende seast jätavad mulle eriti võimsa mulje Vosne-Romanée ­Premier Cru “Les Malconsorts” (väga pehme tekstuuriga, veidi tunda iiriskommi ja rohelist pipart) ja  Clos de Vougeot Grand Cru (aroomis veidi keedetud marja, maitses üleküpsenud marjanüanss). “Suurepärane lambavein,” kiidavad burgundlased ise. Lambaid Burgundias palju ei kasvatata, see on pidupäevade maius. Tavaliselt aetakse ikka Burgundia lihapajaga läbi, mille juures hea burgunder imepäraselt elama hakkab.

Tagasihoidlikum mõisamaja Domaine du Pavillon on firmal Pommardis, kus elab Albéric ja valmistab Côtes de Beaune’i veine. Neist jääb mulle mõnusana meelde Corton Grand Cru “Les Languettes”.

Maitse headuse kõrval paneb mind imestama sisseseade lihtsus ja arhailisus. Ei mingit hiiglaslikku kõrgtehnoloogilist roostevaba terast, vaid vanad suured pealt lahtised puuvaadid veini fermenteerimiseks Lähemal uurimisel selgub siiski, et neil on sees torud, mis võimaldavad käärimistemperatuuri reguleerida.

Suurimad valdused on Bichot’l aga hoopis Chablis’s. Domaine Long-Depaquit’s on viinapuude all 65 hektarit, sealhulgas 10 hektarit Grand Cru aedu. Toodangust on hinnalisim ja hinnatuim kaheksandaks Grand Cru’ks kutsutav La Moutonne, mis on oma 2,35 hektariga nii haruldane. Stiililt on vein hästi täidlane ja mineraalne. Veinimeister Jean-Didier Basch rõhutas, et veini tehakse orgaaniliselt, kasutatakse looduslikku pärmi, tamme näeb üksnes 20% Grand Cru’de veinist, teised üldse mitte. Rõhutatakse terroir’i omapära, kuigi mitu naabrit valmistavat kunstlike pärmidega ka “suuri”, uut maailma meenutavaid veine. Mulle hakkas värske happeline Premier Cru igatahes nii meeldima, et massiivne Grand Cru tundus isegi puhuti liiga raskepärasena.

Muidugi ei valmista Bichot veine mitte ainult oma marjadest, vaid ostab neid ka kokku, sealhulgas de Charette’i perekonnalt Château de Dracyst (Côtes de Beaune’i lõunatipus), ja seda 1905. aastast saati! Hiiglaslik 13. sajandist pärinev ja 18. sajandi juurdeehitisega loss kuulub parun Benoit de Charette’ile, kes on ­Bichot’ firma peadirektor. Loss on täitsa uskumatu oma arhailise veinikoja ja pisut kopituse järgi lõhnava 18. sajandi biidermeier-salongiga, kus joome tervituseks oksüdeerunud stiiliga Pol Rogeri šampanjat. Parun seletas, et kusagil kaugemas tiivas on tal ka ruume, mida ta talvisel ajal kütab. Peagi pakutakse meile burgundia liha ja keldrist tuuakse välja vanu tolmuseid veine. Õhtu lihtsas saalis köögi kõrval venib pikemaks ning seda ületab vaid järgmise päeva õhtusöök koos 76aastase eluaegse veinikaupmehe Albert Bichot’ga (Alberici onu) veinikatakombides Beaune’i linna all. Maitseme 1920-ndate ja 1940ndate burgundereid ja vanahärra meenutab, kuidas käis sõja ajal sakslastega äri ajamine. Kuigi h&a uml;rra Bichot on kahtlemata oma regiooni patrioot, laseb ta avada ka mõned pudelid 1982. aasta Château Haut-Brioni. Ja pärast bordood viib ta meid läbi Burgundia öö oma lemmikbaari kannule õllele.

Eestis müügil olevad Bichot’ veinid 

Nuits-Saint-Georges, 2003: Aroomis kerge punane mari (kirss) ja pipar. Maitse mahlakas, selles mitmeid punaseid marju ja isegi moosi, pehme, kuid intensiivne. Joomiseks üsna valmis.
Gevrey-Chambertin, 2002: Aroomis vaarikas ja põldmari, maitse veidi rohune, selles musti marju, vürtse ja põldmarja. Hea tasakaal.
Corton Grand Cru “Les Languettes”, 2002: Aroomis männiokas, pohl, maitse pikk, tugev ja vürtsine, pohlanüansiga, järelmaitses jõhvikat. Surepärane vein, vahest pisut noor.
Pinot Noir, Château de Dracy, 2003: lihtne burgunder, aga tõend sellest, et heal aastal teeb hea mees ka tagasihoidlikult pinnaselt korraliku veini. On jõudu ja marjasust, aga mitte just eelmistega võrreldavat elegantsi.
Chablis Premier Cru “Les Vaillons” 2003: Aroom mahlane (roheline õun ja tsitrused) ja mineraalne. Maitse üsna täidlane, värske. Hea toiduvein. Stiililt pigem mineraaalne kui puuviljane.
Pouilly-Fuisse 2003: Aroom esialgu veidi suletud, ilmneb magus nüanss. Maitse vürtsikas, täidlane, veidi mõrkjas, mineraalse karakteriga.
Mersault 2003: Aroom vürtsikas ja mandline, maitse õline ja rikas, selles on vanilli, virsikut ja ananassi. Üldmulje siiski kuiv ja pikk. Väga hea.
Chablis Grand Cru “Les Preuses”: Aroomis sidrunikoort ja lubjakivi. Maitses värske laim, aga maitsetasakaal on nii hea, et hapet õieti ei tunnegi, see on varjutatud veini raskuse ja õlisusega ning hakkab elama alles järelmaitses. Suurepärane vein.
Puligny Montrachet Premier Cru “Les Garennes” 2003: Aroomis veidi tammist liköörsust. Maitse raske ja tihe, ekstraktirohke, tamm lisab maitsesse veidi iiriskommi ja kakaod, mari veidi sidrunit. Valgete veinide seas tõeline raskekaallane.