Või mis loogikaga meelde jätta, et Corton on tingimata punane
vein, aga Corton Charlemagne jälle kindlasti valge? Tõsi, Karl
Suure (Charlemagne) nime kandev aed kasvatavat valgeid marju just
seepärast, et keisri abikaasale ei olevat meeldinud, et mehe habe oli kogu
aeg veinist punane, ja lasknud mehe lemmikaeda kasvama panna valged
viinapuud.
Burgundia apellatsioonisüsteem põhineb külal
ja aial. See on töötatud välja 19. sajandi keskel ja selline
moodus tuleb tõsiasjast, et Prantsuse revolutsioon jagas eeskätt
kloostritele kuuluvad veinivaldused ära talupoegade vahel, mistõttu
ühel aial võib olla kümneid ja sadu omanikke. Et ära
märkida parimaid maalappe, on küla nimega apellatsioonid jagatud
Premier Cru ja Grand Cru aedadeks. Näiteks katab Vosne-Romanée
(esimene osis on küla nimi, teine märgib aga selle parimaid aedu)
apellatsioon 149 ha, millest veidi üle kolmandiku moodustavad 15
Premier Cru aeda. Omaette Grand Cru apellatsiooniga on aga piirkonna kolm
parimat aeda Romanée-Conti (1,65 ha), La Romanée (1,75 ha) ja
Romanée-Saint-Vivant (9,27 ha).
Kui Burgundia veine sihukese
ajudevaevamise peale ikka veel armastatakse, peavad need küll eriliselt
head olema. Ja ongi!
Vein Kuldsel Kaldal
Burgundia
tuumik-ala kannab nime Côte d’Or – Kuldne Kallas. Vein kasvab
lubjakivise järsaku, Lyonist Dijonini ulatuva juura-aegse platoo
idapoolsel serval. Kõrgemal, platoo serva lähedal, asuvad parimad
Premier ja Grand Cru aiad, orus kasvanud aladel sünnib igapäevasem
jook. Kuldne kallas jaguneb põhjapoolseks Côte de Nuits’iks,
mis on eeskätt punaveini ala, ja lõunapoolseks Côtes de
Beaune’iks, kust leiab mõlemat. Nuits’i punaveinid on minu
muljet mööda veidi kuivemad ja karmimad, tugeva tekstuuri ja
selgrooga, Beaune’i omad veidi pehmemad, naiselikumad ja
külluslikumad. Kullahinnaliste viinapuude vahele on ennast surunud vanad
kloostri- ja mõisahooned, milles mõneski leiab veinireisija
öömaja.
Eesti veinisõprade reis viis sedakorda Albert
Bichot’ veinimajadesse. Bichot on meie veiniriiulitele alles hiljuti
jõudnud tootja, kel mõisaid ja põllusiile mitmel pool
Burgundias, aga ta valmistab veine ka Rhône’i orus. Maison Albert
Bichot on tänini perekonnale kuuluv veinifirma, mis loodi 1831. aastal.
Praegu on põhiomanik ja juht kuuenda põlve esindaja
Albéric Bichot.
Tõsi, raamatatutest Bichot’ kohta
palju ei leia, aga eeskätt seepärast, et raamatud on vanad.
Tõsise kvaliteedihüppe on firma teinud just sel aastatuhandel.
2004. aastal võitis Bichot üks esindusveine Echezeaux Grand Cru
2002 ajakirja Decanter trofee üle kümnenaelaste burgunderite hulgas
(meil jääb selle hind siiski üle 1000 krooni). Samal aastal
valiti International Wine Challenge’il Bichot’ mõisa Domaine
du Clos Frantin veinimeister Alain Serveau veel ka aasta veinimeistriks punaste
veinide alal. Nii oli Bichot’ veine just õige aeg maale tuua ja
pealegi on veinifirma Avallone juht Vladimir Koppel koos Alberic
Bichot’ga Saksamaal ülikoolis käinud. Kellelt siis veel veini
küsida kui mitte sõbralt
, kes just firma üles töötanud.
Kolm oma
mõisat
Bichot’ veinimaja peakorter on Burgundia
pealinnas Beaune’is, aga mõisad mitmel pool laiali. Clos
Frantini (13 ha) juurde kuulub uhke avar härrastemaja
Vosne-Romanées, kus valmivad mõned Côtes de Nuits’i
ihaldusväärseimad veinid. Maitseme neid sügaval keldris, vanade
Burgundia võlvide all. Vastuvõtjad selgitavad, et Gevrey
Chamberitin on kohalikest veinidest kõige maskuliinsem –
tõeline kuningas –, nõtkem ja elegantsem
Nuits-Saint-Georges aga – kuninganna. Minu meelest on kuninganna natuke
etem, metsalillede lõhna ja küpsete punaste marjade maitsega. Siis
aga võtame ette neli tippveini 2005. aastast ning nende seast
jätavad mulle eriti võimsa mulje Vosne-Romanée Premier
Cru “Les Malconsorts” (väga pehme tekstuuriga, veidi tunda
iiriskommi ja rohelist pipart) ja Clos de Vougeot Grand Cru (aroomis
veidi keedetud marja, maitses üleküpsenud marjanüanss).
“Suurepärane lambavein,” kiidavad burgundlased ise. Lambaid
Burgundias palju ei kasvatata, see on pidupäevade maius. Tavaliselt
aetakse ikka Burgundia lihapajaga läbi, mille juures hea burgunder
imepäraselt elama hakkab.
Tagasihoidlikum mõisamaja Domaine
du Pavillon on firmal Pommardis, kus elab Albéric ja valmistab
Côtes de Beaune’i veine. Neist jääb mulle mõnusana
meelde Corton Grand Cru “Les Languettes”.
Maitse headuse
kõrval paneb mind imestama sisseseade lihtsus ja arhailisus. Ei mingit
hiiglaslikku kõrgtehnoloogilist roostevaba terast, vaid vanad suured
pealt lahtised puuvaadid veini fermenteerimiseks Lähemal uurimisel selgub
siiski, et neil on sees torud, mis võimaldavad
käärimistemperatuuri reguleerida.
Suurimad valdused on
Bichot’l aga hoopis Chablis’s. Domaine Long-Depaquit’s on
viinapuude all 65 hektarit, sealhulgas 10 hektarit Grand Cru aedu. Toodangust
on hinnalisim ja hinnatuim kaheksandaks Grand Cru’ks kutsutav La
Moutonne, mis on oma 2,35 hektariga nii haruldane. Stiililt on vein hästi
täidlane ja mineraalne. Veinimeister Jean-Didier Basch rõhutas, et
veini tehakse orgaaniliselt, kasutatakse looduslikku pärmi, tamme
näeb üksnes 20% Grand Cru’de veinist, teised üldse mitte.
Rõhutatakse terroir’i omapära, kuigi mitu naabrit valmistavat
kunstlike pärmidega ka “suuri”, uut maailma meenutavaid veine.
Mulle hakkas värske happeline Premier Cru igatahes nii meeldima, et
massiivne Grand Cru tundus isegi puhuti liiga raskepärasena.
Muidugi
ei valmista Bichot veine mitte ainult oma marjadest, vaid ostab neid ka kokku,
sealhulgas de Charette’i perekonnalt Château de Dracyst
(Côtes de Beaune’i lõunatipus), ja seda 1905. aastast saati!
Hiiglaslik 13. sajandist pärinev ja 18. sajandi juurdeehitisega loss
kuulub parun Benoit de Charette’ile, kes on Bichot’ firma
peadirektor. Loss on täitsa uskumatu oma arhailise veinikoja ja pisut
kopituse järgi lõhnava 18. sajandi biidermeier-salongiga, kus joome
tervituseks oksüdeerunud stiiliga Pol Rogeri šampanjat. Parun
seletas, et kusagil kaugemas tiivas on tal ka ruume, mida ta talvisel ajal
kütab. Peagi pakutakse meile burgundia liha ja keldrist tuuakse välja
vanu tolmuseid veine. Õhtu lihtsas saalis köögi kõrval
venib pikemaks ning seda ületab vaid järgmise päeva
õhtusöök koos 76aastase eluaegse veinikaupmehe Albert
Bichot’ga (Alberici onu) veinikatakombides Beaune’i linna all.
Maitseme 1920-ndate ja 1940ndate burgundereid ja vanahärra meenutab,
kuidas käis sõja ajal sakslastega äri ajamine. Kuigi h&a
uml;rra Bichot on kahtlemata oma regiooni patrioot, laseb ta avada ka
mõned pudelid 1982. aasta Château Haut-Brioni. Ja pärast
bordood viib ta meid läbi Burgundia öö oma lemmikbaari kannule
õllele.
Eestis müügil olevad Bichot’ veinid
Nuits-Saint-Georges, 2003: Aroomis kerge punane mari (kirss) ja pipar. Maitse mahlakas, selles mitmeid punaseid marju ja isegi moosi, pehme, kuid intensiivne. Joomiseks üsna valmis.
Gevrey-Chambertin, 2002: Aroomis vaarikas ja põldmari, maitse veidi rohune, selles musti marju, vürtse ja põldmarja. Hea tasakaal.
Corton Grand Cru “Les Languettes”, 2002: Aroomis männiokas, pohl, maitse pikk, tugev ja vürtsine, pohlanüansiga, järelmaitses jõhvikat. Surepärane vein, vahest pisut noor.
Pinot Noir, Château de Dracy, 2003: lihtne burgunder, aga tõend sellest, et heal aastal teeb hea mees ka tagasihoidlikult pinnaselt korraliku veini. On jõudu ja marjasust, aga mitte just eelmistega võrreldavat elegantsi.
Chablis Premier Cru “Les Vaillons” 2003: Aroom mahlane (roheline õun ja tsitrused) ja mineraalne. Maitse üsna täidlane, värske. Hea toiduvein. Stiililt pigem mineraaalne kui puuviljane.
Pouilly-Fuisse 2003: Aroom esialgu veidi suletud, ilmneb magus nüanss. Maitse vürtsikas, täidlane, veidi mõrkjas, mineraalse karakteriga.
Mersault 2003: Aroom vürtsikas ja mandline, maitse õline ja rikas, selles on vanilli, virsikut ja ananassi. Üldmulje siiski kuiv ja pikk. Väga hea.
Chablis Grand Cru “Les Preuses”: Aroomis sidrunikoort ja lubjakivi. Maitses värske laim, aga maitsetasakaal on nii hea, et hapet õieti ei tunnegi, see on varjutatud veini raskuse ja õlisusega ning hakkab elama alles järelmaitses. Suurepärane vein.
Puligny Montrachet Premier Cru “Les Garennes” 2003: Aroomis veidi tammist liköörsust. Maitse raske ja tihe, ekstraktirohke, tamm lisab maitsesse veidi iiriskommi ja kakaod, mari veidi sidrunit. Valgete veinide seas tõeline raskekaallane.