Delikatessid hobuselihast
Põhjanaabrid söövad näiteks keskmiselt 150 g hobuseliha (vorstina, kuivatatult või toorelt tartarina) inimese kohta aastas. Meil Adavere lihapoes müügil olev vinnutatud hobuseliha tarnitakse samuti Soomest. Kohalikku kraami – hobuselihast valmistatud Ratsuri vorsti –, toodetakse Otepääl tegutsevas Edgari lihatööstuses. Nõudlust küll napib, kuid võimalus on olemas.
Toscanas Pistoia linnakeses on üks vaatamisväärsusi ajalooline hobuselihapood ja kuuldavasti on ka Prantsusmaal vaid hobuselihaga kauplevaid lihunikke. Tuure koguvast skandaalist hoolimata on hobuseliha tarbimine, mis on viimase kolmekümne aasta jooksul olnud langustrendis, paradoksaalsel moel taas suurenemas. Tallinnas Il Gallo Nero vinoteeki ja trattoria’t pidav ja Itaalia delikatesse maale toov Marco Giomi (pildil) kinnitab, et tema sünnikohas Toscanas hinnatakse tänini hobuseliha kõrgelt. Erksa värvusega, väikese rasvasisaldusega, raua- ja valgurikas hobuseliha ei pruugi spetsiifilise lõhna tõttu kõigile meeldida, kuid tervisliku toidu alla ta liigitatakse. Kõige levinum roog on carpaccio di cavallo ehk õhukesed hobuselihaviilud, aga ka sfilacci ehk siis vinnutatud ja hästi peened hobuseliharibad.
Itaalia Alpides on kuivatatud ja kadakamarjadega maitsestatud hobuseliha levinud õllekõrvane.
Vaja läheb
■800 g hästi õhukesi hobuselihaviile (kuivatatud ja soolatud)
■200 g kirsstomateid
■2 tomatit
■punt basiilikut
■peotäis rukola ja lollo rosso lehti
■50 g kappareid
■50 g parmesanilaaste
■30 g piiniaseemneid
■sorts oliiviõli
■poolest sidrunist pigistatud mahl
Valmistamiseks
viiluta suured tomatid ja lao taldrikutele. Värske salativalik sega oliiviõli ja sidrunimahlaga ning laota tomatitele. Poolita kirsstomatid ja säti koos kapparitega salatipadjale. Puista peale parmesanilaaste ja piiniaseemneid ning kõige peale tõsta lihaviilud. Maitsesta värskelt jahvatatud meresööla ja pipraga.
Angelo Moglia, trattoria Il Gallo Nero peakokk
Kergelt lillelise aroomiga Itaalia pilsner Birra Dolomiti Superior on kui karge talveilma jahe päike. Juues meenub talvepuhkus Dolomiitides asuva Madonna di Campiglio suusakuurordis, kust pärineb esimene kokkupuude selle õllega. Mõrkja alatooniga peen linnaseline märjuke on maitselt kuiv ja humalane, aga puudutades huultega seda vahutavat kulda, on tunda ka mesist nooti. Enam kui sada aastat Dolomiitides tegutseva Pedavena õlletehase ajaloo muudab värvikamaks ka seotus paavst Albino Lucianiga (John Paul I).