Ergonoomiline töökeskkond – targa juhi valik

Kes meist poleks õhtu lõpuks ägisedes kontoritoolilt tõusnud ja oma valutavas kehas taas halba ilma või vaeseid esivanemaid süüdistanud. Enamasti peitub kurja juur aga läbimõtlemata töökeskkonnas. Nii polegi imestada, et juba päeva esimeses pooles tõmbab jalg krampi, siis läheb tuju pahaks ning veel enne, kui aeg kontoriuks paukudes enda järel kinni tõmmata, on nii ülemus kui ka töö oma karmi diagnoosi saanud. Ent kogu seda draamat annaks ka vältida. Enamasti piisab paarist lihtsast muudatusest töökeskkonnas, et olukorda märksa töötajasõbralikumaks muuta. Kuidas seda teha ja millele tähelepanu pöörata, räägib AS-i AJ Tooted turundusjuht Evelin Lepp.

Ergonoomiline töökeskkond – kõlab keeruliselt. Millega üldse tegu?

Tegelikult peitub selle mõiste taga väga lihtne põhimõte – kuidas õigete töövahendite ja -tingimustega töökoht inimesele võimalikult sobivaks, personaliseerituks kujundada. Kusjuures olematu funktsionaalsusega kontorimööblile lisaks mõjutavad meie heaolu ja keskendumisvõimet mitmed teised tegurid. Olgu selleks siis vale temperatuur või niiskustase ruumis, lagipähe huugav kliimaseade või nurgas lõputult urisev kontoritehnika.

Miks peaks see tööandjale korda minema? Oluline ju, et töö oleks tehtud!

Olgem ausad, keskmine töökoht just ei hiilga oma kasutajasõbralikkuse ja funktsionaalsuse poolest. Vanad ja väsinud toolid, millelt tõustes tundub, et turjal lasub kümme lisakilo, või lõputult vilkuv laelamp, mis paari tunniga silme ette tantsivad vanakuradid manab – paraku on see ikka veel paljudele liigagi tuttav argipäev. Tööandjad on aga õnneks vaikselt mõistmas, et kesine enesetunne ja paha tuju tööpäeva lõpuks pole pelgalt töötaja personaalne traagika. Mitteergonoomilised lahendused põhjustavad tõsiseid terviseprobleeme, sealhulgas luu- ja lihassüsteemide haigusi, mille raviks tuleb end tihti ka pikemale haiguslehele vormistada. See aga mõjutab juba otseselt ettevõtte töökorraldust, efektiivsust, päeva lõpuks ka rahakotti.

Siit jõuame teise olulise teema ehk optimeeritud tööprotsessi juurde. Kui töötaja iga liigutus on detailsusteni läbi mõeldud, mitte ainult tervise, vaid ka vajalike liigutuste, amplituudi ja teiste oluliste tegurite seiskohast, saab seeläbi tuntavalt tõsta ka tegevuste efektiivsust. Kujutlegem näiteks meistrimeest, kes kasutab oma töös kümneid erinevaid tööriistu ja detaile. Ütlemata tüütu ning ajamahukas oleks iga kord kõike vajalikku oma põhjatust sahtlisüsteemist otsida, selle asemel et oluline detail kerge vaevaga tööriistapaneelist kätte saada. Nii jõuamegi paratamatult selleni, et kontorisisustuse valikul ja ruumi kujundamisel ei saa teps mitte lähtuda elegantsest stilistikast, vaid ikka töötajate personaalsetest vajadustest ning funktsionaalsusest. See on ju vana tõde, et mida mõnusamalt inimene end töökeskkonnas tunneb, seda suurem on tema motiveeritus ja töö tulemuslikkus.

Kuidas mitteergonoomiline töökeskkond töötajat veel mõjutab?

Kindlasti mõjutab see ka meie meelestatust ja suhtumist ettevõttesse, kus töötame. Kes see ikka viitsiks lõputult panustada, kui tööandja kohe üldse ei hooli, et kontoritoolil on juba aastaid käetugi katki. Selliste probleemide ilmnemisel oleks mõistlik kohe reageerida. Seda enam, et tihti piisab üksnes paarist täiendusest, et olukord nii ergonoomilises kui ka emotsionaalses plaanis ära lahendada. Kui näiteks lühemat kasvu töötajal ripuvad jalad kui mudilasel üle tooli veere, pole sugugi tarvis kohe poodi tormata, et uus tool osta. Alustuseks tasuks proovida selle kõrgust ja teisi funktsioone reguleerida ning kui see ei aita, siis toetav jalatugi osta. Õnneks on tänapäeval internetis piisavalt infot, millega end soovi korral kurssi viia. Ka AS-i AJ Tooted veebileht pakub mitmeid praktilisi nippe, kuidas kontorisisustust märksa funktsionaalsemaks muuta.

Millele tasuks veel tähelepanu pöörata, et töötajate heaolu ja efektiivsust tõsta?

Ergonoomiline töökeskkond küll lahendab paljusid probleeme, ent tegemist pole siiski kõikvõimsa võluvitsaga. Töökeskkonnale lisaks tuleks kriitilise pilguga üle vaadata oma juurdunud käitumismustrid. Kas töötaja ikka tõuseb vähemalt kord tunnis laua tagant, et kõige kaugemalt kolleegilt näiteks joonlauda laenata või pikal pilgul aknast jälgida, kuidas langenud lehed puu all tantsivad? Enamasti pigem mitte. Ja siis pole ka imestada, et peagi tuleb rinda pista tõrkuva tervise või langenud tööefektiivsusega. Paljud muutused saavad alguse siiski meist endist. Tehnilised lahendused ainult toetavad neid püüdlusi.

Tihti seostub ergonoomiline lahendus suurte kuludega. On see põhjendatud?

Investeering kvaliteetsesse, vastupidavasse ja funktsionaalsesse kontorisisustusse on kui investeering tulevikku. Kolmejalgse tabureti saab küll ergonoomilisest kontoritoolist märksa soodsamalt kätte, ent nagu eespool mainitud, läheb selline valik töötaja olematu motivatsiooni, efektiivsuse või tervise tõttu lõpuks märksa kallimaks maksma. Sestap tasuks juba eos ergonoomiliste lahenduste kasuks otsustada, et hilisemaid probleeme vältida. Kui kontor targalt sisustada, vähenevad seeläbi ka hilisemad kulud, sest juba olemasolevat saab vastavalt muutunud vajadustele lihtsa vaevaga kohandada või uue mööbliga kombineerida.

Mis võiks olla loo moraal?

Praegu näeb ettevõtja kontorimööblis ikka veel liiga sageli suvalist toodet, mida nüüd ja kohe tarbida. Tegelikult on aga kontorisisustusel märksa kandvam roll, et tööprotsessid oluliselt mugavamaks ja efektiivsemaks muuta ning seeläbi ettevõtte ärilisi tegevusi toetada. Sestap ei tohikski kontorisisustuse valikul lähtuda üksnes hinnast, vaid ikka märksa avarama pilguga teemat käsitleda.

Et end erinevate ergonoomiliste lahendustega kurssi viia, külasta ka AS-i AJ Tooted kodulehte.