Nii oli tema soov juba kohe Eesti kuulsaima veinitööstuse etteotsa asudes valmistada veine, mis meenutaksid neid, mida maailmas juuakse ning mida saaks toiduga passima panna. Mitte kleepivat marjajooki, mis põhukuhjas pea soojas teeb ja südame läikima paneb. Rootsis kasvanud Koerni Eestis sirgunud kaastöötajad suhtusid projekti aga esialgu pisut kahtlevalt: eks rahvale läheb ikka see, mis magus on ja purju teeb. Marjaveinide sihtrühm on traditsiooniliselt olnud maarahvas ning oli hirm, et marjadest kuiv toiduvein oleks tarbijaskonnale, kes söögi kõrvale ikka piima või viina pruukinud, täitsa arusaamatu.

Juba 1990-ndate lõpul valmis siiski poolkuiv Lossivein, kus marjadele isegi veidi tammelaaste lisaks, mis maitset viinamarjaveinile lähendasid.

Praegune mustikavein on tehtud ilma tammeta ning eks olegi viimastel aastatel tamm järjest enam moest ära läinud. Mahlakus-marjasus on praegu üle kõige hinnatud. Vahest tulevikus võib siiski ka tamme pruukida, arvab Koern. Aga igatahes on nüüd esmakordselt eesti marjaveinitööstuses sündinud päris kuiv vein. Eks kodusel veinivalmistamisel kääris varemaltki mõni vein kuivaks, aga see oli pigem tööõnnetus.

Uue veini loomisel oli Koerni sõnul kõige raskem marjade puhtuse tagamine. Mustikate sekka sattunud alguses kuuseokkaid ja need mõrustasid veini maitset. 

Minu meelest meenutab Põltsamaa Lossivein 85 mõnd kerget saksa punast. Vein on hästi mahlakas,viinamarjaveinijooja jaoks pisut kummaline, aga kahtlemata korralik toiduvein. See on jook mida annab seapraega sobitada.

Õunasiider näib mulle "karge-põhjamaine": see tähendab üsna kuiv ning puhtamaitseline, puudub Normandia siidritele tunnuslik pärminüanss ja vahest on pisut vähem ka õunamaitset. Koerni sõnul võttis aega veenda õunaaednikke oma puid nii hooldama, et sealt head siidrõuna saaks. Pingutuste tulemuseks on haritud jook, mis Vana Euroopa siidrisõbrale täitsa mõistetav.

Kirjeldused ja toidusoovitused

Põltsamaa Lossivein 85 

Klassifikatsioon: puuvilja-marjavein

Alkohol: 11%

Lühiiseloomustus: valmistatud hästi puhastatud Eestimaa mustikatest ( 95 – 100% ). Mustikad purustatud, madalal temperatuuril leotatud, seejärel pikalt kääritatud. Vein on segatud mitmetest aastakäikudest. Vein meenutab Põhja Itaalia kergeid punaveine, kuid tunduvalt omapärasem ja palju iseloomukam.

Välimus: küllalt sügav purpurpunane, veinikaar sinakaspunane. Meenutab mustikamahla.

Aroom: tumedate metsmarjade lõhn ja õrnalt okasalusmetsa lõhna. Peamiselt tajuda metsmaasikaid, punast hapukat kirssi, õrnalt tajuda põldmarja ja taustas pehme, mahe, mustikas.

Maitse: algmaitse kerge ja kuiv, keskmaitse punased ja tumedad metsmarjad ja järelmaitse pikk mustikate ja kirsi meeldiv hapukus.

Sobib: kõigepealt suurepärane vein grill-liha roogadega. Kuna veinil on nii pikk hapukas järelmaitse siis liha tüübil ei ole olulist rolli ( isegi ulukiliha on O.K.). Samuti suurepärane ka praetud kalaroogadega.

Kastmetest soovitaksin juurde kas koorekastet või Demi-Clase (kastme põhi), millele on lisatud natukene mustika või kirsi või maasika keedist, mustikaveini ja kergelt rõõska koort.

Lisandiks pakuksin samuti grillitud juurvilju. Arvan, et värsked salatid ei sobi. Huvitav oleks ka proovida seda veini heleda kastmega valmistatud pastaga.

Serveerimistemperatuur: suvisel ajal 11-12?C ja talvisel ajal 14-15?C.

Põltsamaa Õunasiider

Klassifikatsioon: puuvilja siider

Alkohol: 4,5%

Iseloomustus: valmistatud Eestimaa puhtast õunamahlast. Siider on 2x kääritatud ja teise käärimisega kinnises mahutis, madala temperatuuri juures rikastub siider CO2-ga. Seejärel filtreeritakse ja pudeldatakse.

Välimus: kollane õunintensiivne; peened pidevalt eralduvad gaasimullid, ühtlane vahune pind.

Aroom: värske, valge- ja rohelise õuna lõhnade segu, hea kuivus ja happesus, tunda õuna koort, valge õuna magusust ja rohelise õuna happesust, mõnevõrra fermenti.

Maitse: värske, õunaselt mahlane,  järelmaitse meeldiv rohelise õuna happesus ja kuivus.  Hea naturaalne eestimaise õuna maitse.

Sobib: aperitiiviks, salatitega, kanalihaga millele on lisatud heledat siidrikastet või valget koorekastet. Lisandiks soovitaksin aurutatud juurvilju. Samuti hea suvisel ajal kui iseseisev jook kergete soolaste suupistetega. Juustudest sobivad kõige paremini värsked juustud.

Serveerimistemperatuur: 8?C.

MATTI TIMMERMANN