Vapiano sisenes üllataval ja kõiki kahtlevaid ennustusi põrmustades kiire läbilöögiga Tallinna küllastunud restoranimaastikule. Edu ei ennustanud ka Vapiano asupaik, kõrvaltänav, kust vuhisevad läbi vaid linnaliinide bussid ning kõnniteed praktiliselt puuduvad. Kui näiteks Berliinis asub Vapiano linna uues südames, Potsdami platsil, ja on väljast juba kergesti nähtav, siis Tallinnas pole Vapiano paik, mis jääks tee peale – ei, sinna tuleb spetsiaalselt minna. Ometi pole vist suurem liialdus väita, et ükski uuemal ajal avatud pealinna toidukoht pole tekitanud nii suurt elevust. Ja seda kindlasti mitte ainult hoogsa ja suurejoonelise avapeo tõttu.

Elegantse joonega valgusküllane Vapiano on lihtsalt niivõrd erinev kõigest, mida Tallinna restoranimosaiigis seni nähtud on, rääkimata juba kiirsöögikohtadest, mille hulka ta end just nagu liigitaks. Ka suurem jagu kohvikuid ei saa kiidelda nii hubase ja avara, ühtaegu lihtsa ja moodsa õhustikuga, rääkimata siinmail seninägematust kaardisüsteemist: siseneja saab plastkaardi, millega registreeritakse kõik ostud, ning tasuda tuleb nende eest alles väljudes.

Niisiis, tõeline uue aja söögikoht selle parimas tähenduses. Sisekujunduses domineerivad elevandiluutoon, hall ja punane on moekad, lauad-toolid mugavad, vaid vanade Itaalia-vaadetega fotode riputus mõjub tänavapoolsel sambal kodukootult. Tallinna kiirtoidurestoranide seas väärib Vapiano igatahes kõrgeimat hinnet.

Kiirus on Vapianos õigupoolest suhteline mõiste – see puudutab peamiselt toitude valmimist. Pastaroad, mis on Vapiano menüü põhiline (ja populaarseim) osa, saavad valmis umbes kolme minutiga, pitsa küpseb samuti ruttu, kuid selle valmimist ei pruugi leti ees oodata – selleks puhuks ulatatakse külastajale pitsapeiler, mis roa valmides vibreerima ja tulesid vilgutama hakkab. Tõsi, lõunatunnil on Vapianos enamasti suurema osa lettide ees järjekorrad, nii et kibekiiresti siin hakkama ei saa. Söögisaalid ei ärgita aga sugugi kiiresti einet lõpetama – vastupidi, siin tahaks pikemalt aega surnuks lüüa.

Itaalia köögile kohaselt on Vapianos ka mitmesuguseid eelroogi – lihtsast väikesest toorsalatist (mida õigupoolest on üsna suur kausitäis) klassikaliste caprese, caesari ja nizza salati ning bruschetta’de ja carpaccio’ni. Õrnroosast veiselihast imeõhuke carpaccio (125 krooni) katab hiigelsuure taldriku ning kirendab rucola’st, cipriani kastmest ja parmesaniliistakatest. Fileeviilud on nii õhukesed ja õrnad, et tervena neid taldrikult kätte ei saa, kuid suurepärast maitsekombinatsiooni, milles esikohal rucola ja kreemjas kaste, see ei riku. Ka salatiportsjonid on tohutud. Kui tuunikalaga valmistatud ­nizza salat jätab lihtsalt maitsva ja värskendava mulje, siis caesari salat on klass omaette: rohke krõmpsu Rooma salati ja parmesanimeki taustal hammustab küüslauk tugevasti keelde.

Pitsad on Itaalia kombe kohaselt paber­õhukesel põhjal, kuid enamikus väga rikkaliku kattega.

Traditsiooniline capricciosa (100) sisaldas lisaks singile, seentele, tomatile ja mozzarella’le ka suurepäraseid artišokke ja oliive ning kuulub kindlasti linna parimate omasuguste hulka.

Pastavalik on tõeliselt muljetavaldav ning kõik road valmivad kohapeal valmistatud värskest pastast (seda on saadaval üheksat sorti ning valiku saab sööja ise teha). Menüü kallimast osast valitud granchi di fiume (125) pehmes merivähikastmes hellitas keelt värske ja kerge maitsega, carbonara’s (75) muutis ilmselt tilk veini koorekastme konsistentsilt kergeks. Põnevamate pastade hinnad on soolased, kuid näiteks imehea seenepasta saab kätte vaid 50 krooni eest.

Magusroogade valikust saab tiramisu (50), mis pole küll päris klassikalise retsepti järgi valmistatud, ometi maiasmokkade aplausi osaliseks.

Maasikapüreega kaetud panna cotta (50) on täpselt selline, nagu olema peab, klaasipõhjas ilutsevate vaniljeseemnetega. Ehk peaks aga magusameistrid pisut vähem želatiini kasutama, nii jääks hõrk kallerdis tõeliselt suussulav.

Crema di fragola (50) ehk mascarpone­kreem maasikatega näeb tõeliselt atraktiivne välja, maitseelamust ilusa nimega desserdist aga ei saa. Jääb mulje, nagu oleks tegu vaid vähemagustatud vahukoore ja maasikatega desserdiga, hinnaline mascarpone läheb terava maitsmismeelega Armandi jaoks kaduma. Šokohoolikute rõõmuks on loodud igal aastaajal rõõmu valmistav šokolaadikook  Death by chocolate (40), mis näeb küll välja üsna tavaline, aga maitseb taevalikult. Koogi võlu seisneb vähemagusas, tugeva maitsega šokolaadiglasuuris, mille alla peidetud tume, rikkalik ja niiske  surmavalt hea šokolaadikook.

Kuuldavasti on Vapiano huvilistest tulvil mitte ainult lõunatunnil, vaid ka hilisõhtuti ning selleks on tõesti põhjust. Klaasike veini ja taevalik magusroog pärast kõrvalmajas vaadatud “Seksi ja linna” – selleks on Vapiano ainuõige paik.

* Kiirusta aeglaselt – ladina k.