Filmihõngulised veinid Liguuria mere äärest
Tuntud Itaalia filmiprodutsendid Francesca ja Piero Tartagni otsustasid 20 aastat tagasi teha koos kannapöörde ja pühenduda veini ja oliiviõli tootmisele. Aastal 1989 võtsid nad oma hoole alla Colle Verde veiniaiad. Tänaseks on kogu Matraia lisaks heale veini ja extra virgin oliiviõli tootmisele muutunud populaarseks põllumajandusturismi piirkonnaks. Ja seda ka eestlaste hulgas.
Oliivipuude kasvatamine on ajast aega kuulunud itaallastest veinitootjate elustiili hulka ning oktoobris, kui veiniteo kiiremad ajad on möödas, korjatakse viljad kokku ning pressitakse neist oma-maja-õlisid. Liguuria mere äärne oli veel mõni aeg tagasi veinimaailmas tuntud eelkõige mahuveine tootva piirkonnana ja kõrgetest standarditest ei oldudki väga huvitatud. Kõige kuulsamad Toscana keskosa veinid on Carmignano, Brunello de Montalcino, Vino Nobile de Montepulciano ja Chianti Classico, mis kõik on valmistatud Sangiovese viinamarjast. Veini valmistamise piirkonnana oli kogu mereäärne ala olnud Chianti kõrval teisel kohal kuni 1968. aastani, millal Bolgheri piirkonna vein Sassicaia muutus maailmakuulsaks. Ajalooliselt on veinide tootmine selles piirkonnas siiski väga vana (Colle Verde algusaeg ulatub 16. sajandisse, mil Tomas Guinigi looduslikele amfiteatri terrassidele oma viinamarjad istutas), kuigi need veinid on vähetuntud. Et väärtustada kogu piirkonda ja näidata, et siin on võimalik valmistada ka teisi häid veine, otsustasid viis aastat tagasi umbes sada veinitootjat ses piirkonnas ühendada oma jõud, moodustades ühenduse Cru du Costa.
Põhilised erinevused sisemaal paikneva Chianti ja mereäärse piirkonna vahel on klimaatilised. Esiteks on mere ääres soojem ja viinamari valmib nädalapäevad varem kui Chiantis. Näiteks 2005. aastal suudeti (10 päeva varem) viinamarjad ära korjata enne suuremat sajuperioodi, mis kestis 16 päeva, samal ajal kui Chiantis sai viinamarjakorjega alustada 3 nädalat hiljem. Teiseks on kogu mereäärne piirkond teisiti valgustatud kui sisemaa. Päikesevalguse peegeldus veelt ehitab viinamarjas üles suurema aroomibukee ning mõjutab oluliselt marjade lõhna- ja maitseomadusi. Näiteks mereäärne Sangiovese Lucca ja sisemaine Sangiovese Chianti on sama klooni kaks täiesti erinevate maitseomadustega viinamarja ning selle põhjuseks on just meri ja valgus.
Degustatsioonimärkmikust
• Terre di Matraja Bianco 2004 DOC Colline Lucchesi on 70% ulatuses Trebbianost valminud vein. Pärast käärimist hoitakse veini akaatsiatünnides kuni villimiseni, mis annab veinile omapärase ja kohe äratuntava ürdise aroomi. Maitselt on vein väga mahlakas, kergelt happeline, pehme tekstuuriga ja tugeva vürtsika järelmaitsega.
• Brania del Cancello Trebbiano 2004 IGT Toscana on üdini Trebbianost valminud vein. Selle veini marjapõld asub terrassidel (nimetatakse al cancello). Vein on tugeva struktuuriga ja filtreerimata. Aroom on ürdine, düšessine (magus pirn). Maitse on täidlane ning aroomiga tasakaalus – selles on pipart, ürti ja pirnikommi.
• Terre di Matraja Rosso DOC Colline Lucchesi on puhas Sangiovese-vein, mille aroom on huvitavalt mõrkjas-vaarikane, natukene piprane. Maitselt on vein hästi mahlakas, kerge ja kare, tunda vaarikat ja jõhvikat.
• Brania delle Ghindaie 2003 DOC Colline Lucchesi sõna "brania" veini nimes tähendab vanas murdes terrasse. Istikud on pandud mulda 1970. ja 1990. aastatel. Marjadest 90% on Sangiovese ja 10% Syrah (Syrah’ marja tõi siiamaile Napoleoni õde, olles piirkonna asevalitseja). Fantastiliselt puhta tumeda värviga vein, mis lõhnab magusalt tamme ja värskete marjade järele. Maitselt värske ja elav, mahlakas, kergelt suitsune, vürtsid pole veini maitsesse päris integreerunud, veidi tasakaalutu. Vajab küpsemise aega.
• Greco delle Gaggie Vinsanto 2001 DOC Colline Lucchesi on oma nime saanud Kreeka saare Xantose järgi ning valmistatud ainult Grechetto marjast (arvatavasti 2000 aastat tagasi Kreekast Itaaliasse jõudnud iidne marjasort, tähendab tõlkes – väike mari Kreekast). Marjad korjatakse oktoobri algul veidi üleküpsenuna, kobarad riputatakse redelitele kolmeks kuuks kuivama ning jaanuari keskel pressitakse neist välja mahl. Käärimine toimub väikestes vaatides pikkamööda kuni märtsi lõpuni. Samades vaatides toimub ka järelküpsemine kahe aasta jooksul. 100 kg värsketest marjadest saab umbes 20 liitrit veini. Aroom on sel magusal ja siirupisel veinil ebaküdoonia ja apelsinikoore oma. Maitse on magus ja apelsinimarmelaadine, lisaks on tunda natuke ebaküdooniat ja kanarbikumett.
