1993. aastal Nõmmel algselt naistehaigla ja sünnitusmajana alustanud Fertilitas laiendas üsna ruttu pakutavaid ravivaldkondi. Praeguseks on Fertilitasest saanud laiapõhjaline erahaigla.

Uus mõtlemine

Fertilitase juhatuse liige, pea-kaelakirurg ning kõrva-nina-kurguarst Lauri Maisvee sõnab, et Ivo Saarma lõi haiglat asutades täiesti uue paradigma Eesti meditsiinis. „Algusajal tehti tööd suure entusiasmiga ja põhiväärtuseks muutus hoolivus patsiendi suhtes. Eraldi vajab mainimist perekeskse sünnitusabi algatus Fertilitase poolt. Usun, et osaliselt tänu sellele on ka riigihaiglates praeguseks olemas peresõbralikud palatid ning suhtlemine haigetega tublisti paranenud,” räägib Maisvee.

Praegu on Fertilitase peamised tegevusvaldkonnad naistehaigused, kirurgia, ortopeedia, taastusravi, kõrva-nina-kurguhaigused. Kasvamist on olnud tublisti. Et olla patsiendile lähemal, on Tallinnas loodud kaks polikliinikut – üks kesklinnas ja teine Mustamäel.

Muutuste käigus loobuti 2013. aastal sünnitusabist, selleks ajaks oli Fertilitases sündinud üle 6000 lapse. Uueks väljakutseks sai taastusravi koos rehabilitatsiooniteenustega. „On päevselge, et taastusravi on tervikliku raviprotsessi osa, nii näiteks eeldavad paljud ortopeedilised operatsioonid, nagu suurte liigeste proteesimine, kvaliteetset taastusravi – ja suudame seda pakkuda heal tasemel,” selgitab Maisvee.

Haiglas on kaks osakonda – taastusraviosakond ja kirurgiaosakond koos intensiivraviga operatsioonijärgsete patsientide jaoks.

Lauri Maisvee

Ravi pakutakse kõigile

Maisvee sõnul käivad neil ravil täiesti tavalised inimesed. „Vale on uskumus, et meie klientideks on ainult kuulsad ja ilusad,” muigab Maisvee. „Pigem soovime olla hea raviasutus kogu perele. Meid külastavad erineva taustaga inimesed, nende hulgas on nii lapsi kui ka eakaid. Kuna puuduvad pikad ravijärjekorrad, siis on see üks põhjus, miks eelistatakse tulla erahaiglasse.

Sõltuvalt sellest, milline on ravi, saab osa raviteenuseid haigekassa kindlustusega klient tasuta. Taastusravi, kõrva-nina-kurguoperatsioonid ning naistehaiguste lõikused on kaetud haigekassa lepingutega ja patsiendil ise tasuda ei tule.” Enamik ambulatoorsest abist on siiski tasuline.

Fertilitasel on koostööpartnereid eeskätt ortopeedia, plastikakirurgia, uroloogia ja bariaatrilise kirurgia erialadel. Nii näiteks käib AS-i Orthopedica ArtroSport-Kliinik kaudu ortopeediliste ja käekirurgiliste patsientide teenindamine – ka siin on olemas päevaravi rahastamise leping haigekassaga.

Haigla tegevusest moodustab tähtsa osa meditsiiniteenuste eksport, kus erinevate koostööpartnerite teenust kasutab umbes 1500 inimest aastas. Peamiselt hõlmab see esteetilist plastikakirurgiat ja bariaatrilist kirurgiat (rasvtõve kirurgiline ravi). „Bariaatrilist endoskoopilist kirurgiat tehakse Fertilitases 2016. aastast. Selles valdkonnas opereerivad Eesti tippkirurgid,” selgitab Maisvee koostöövõrgustikku.

Suured sihid

2017. aastal taotleti edukalt tervisekeskuste ajakohastamiseks mõeldud Euroliidu struktuuritoetust ning sel aastal alustatakse juurdeehitusega. „Rajame Viimsisse uue moodsa tervisekeskuse, kus asub tööle 12 perearsti. Oleme näide selle kohta, kuidas teha head koostööd perearstidega, tulevikus tahame seda sünergiat suurendada. Veel pakub Fertilitas piirkonnakoolidele koolitervishoiuteenust ning teeb koostööd kohaliku omavalitsusega,” räägib Lauri Maisvee.

Küsimusele, mis on olnud suurimad õppimiskohad haiglale, vastab Maisvee, et häid inimesi tuleb hoida. „Haigla sisu on ikkagi õiged ja head inimesed. Ilusa fassaadi ja kutsuva turunduse võib teha lihtsa vaevaga, aga oma inimesi tuleb hoida ja koolitada. Suur väljakutse oli kolimine Nõmmelt Viimsisse 2004. aastal – viia raviv teenindusasutus ühest kohast teise ilma olulise töökatkestuseta oli tõeline logistika meistritükk,” meenutab Maisvee.

www.fertilitas.ee