Idudes peitub elujõud

Idanditest on rõõmu mitmekordselt – need on värskeks silmailuks aknalaual ning tervislik lisand kõikvõimalike toitude juurde.

Toidutrendide hitiks sellel aastal peetakse idandeid. Üha enam ja enam pööratakse tähelepanu toitude tervislikkusele ning muidugi ka serveeringutele, kus oma koha on nüüdseks võitnud ka idud ja võrsed. Idusööjad ei ole enam ainult vegetaarlased: nii, nagu me kasutame sibulat ja tilli, saame lisada oma toidule näiteks ka brokolivõrseid.
Idud ja võrsed on toit nagu iga teine, ainult et väga tervislik, kasulik ning suurepärase maitsega, mis muudab ka kõige maitsetuma võileiva elavaks meistriteoseks.
Meie eluviis meid idudega kahjuks just väga tihti kokku veel ei vii, kui tegemist ei ole just restoranilõunaga. Paljudes kodudes on idandamiskunst veel võõras. Valmistoidumenüüs idud reeglina ellu ei jää.
Siiski väärivad need elualged rohkemat kui sõnadesse suudame panna ja annavad meile enam kui me ühelt söömaajalt oodatagi oskame.

Idude imeline jõud
Idud on tervislikud – seda teab meist igaüks! Kui väike seeme puutub kokku veega, ärkab temas elu, tulvil energiat ja elujõudu. Lähtudes faktist, et tegemist on sisuliselt beebitaimedega, sisaldavad idandid suures kontsentratsioonis väärtuslike ensüüme, proteiine, mineraalaineid, mikroelemente ja looduslikke vitamiine. Idandamise käigus suureneb seemne vitamiinide sisaldus ja vallanduvad mitmed biokeemilised protsessid, mis tõstavad idandite toiteväärtust kordades. Samuti lõhustuvad ja muutuvad selle protsessi käigus mitmed süsivesikud, rasvad ja proteiinid, mistõttu on meie organismil neid ka märksa kergem omandada.
Idandatud seemned sisaldavad rohkem toitaineid kui ükski teine looduslik toit, mida inimene tunneb või teab! Idandid on tõsiseks rivaaliks ka parimatele toidulisanditele, mis saadaval. Talvisest raskepärasest menüüst kurnatud organismile on idandid eriline kingitus ning päästerõngas omaette.
Idud sisaldavad suurepäraseid kiudaineid, mis aitavad parandada seedimist ja toidul soolestikus edasi liikuda, puhastada organismi jääk-ainetest ja liigsest kolesteroolist.
Ükski toitaine ei lähe kaduma, kui meil on võimalik süüa idusid värskena. Kuigi idanditel on sõltuvalt seemnest erinev valmimisaeg, peetakse parimaks kolme päeva vanuseid idandeid. Peale seda algab taimebeebil kasvuiga ja et idust sirguks taim, hakkab ta tarbima toitaineid, mis talle looduse poolt kaasa on antud. Seega on idand kõige toitainerikkam umbes kolme päeva vanuselt.

Kasvata oma idud ise
Idude kasvatamine pakub rõõmu ja naudingut – ja see on imelihtne. Muuda oma köök kasvuhooneks! Sul ei ole selleks vaja rohkelt aega, palju ruumi ega ka mullas käsi määrida. Tuleb seada sammud vaid poe poole ning soetada endale idandamisnõu ning idandamiseks mõeldud seemned. Eestis pakuvad kasvulavasid ja seemneid küll vähesed poed, kuid esimesed pääsukesed on ka meile juba saabunud. Kindlasti tasub külastada loodustoodetepoode ja otsida näiteks Tallinna Kaubamaja Toidumaailmast ning suurematest Selveritest.
Proovi, kui palju põnevust leiad värskete krõmpsuvate idude kasvatamisest BioSnacky kasvulavade ja BioSnacky seemnetega, mis on ökoloogiliselt puhtad ja loodud vaid idandamise hõlbustamiseks.
Idandamisalusele ei tohi panna liiga palju seemneid – seemnepakenditel on tavaliselt kirjas täpne kogus ja idandite valmimisaeg. Kasutada võib vaid seemneid, mis on mõeldud idandamiseks nagu näiteks BioSnacky sari. Tavalised istutamiseks mõeldud aiapoe seemned on pritsitud erinevate putuka- ja taimemürkidega. Vanad, tundmatu pärito luga või keemiliselt töödeldud seemned ei ole mõeldud idandamiseks.

Maitsete kaleidoskoop
Idandamise oluline faktor on ka kasvulava asukoht. Pimedas kööginurgakeses on liiga vähe valgust ja päikeselisel aknalaual võib päike idud ära küpsetada. Ideaalseim on õhurikas valgusküllane otsese päikesekiirguse eest varjatud koht. Hoiduda tuleb järskudest temperatuuri kõikumistest, mis mõjutavad oluliselt idanemisprotsessi. Valminud idandid võib paigutada säilituskarbiga külmikusse, kust need tuleks ära tarbida kolme päeva jooksul.
Oluline on ka idandamisaluste puhastamine idandamise vahe peal. Pesemine on tavaliselt piisav hooldus, aga aeg-ajalt võib neid leotada äädikas ja siis põhjalikult loputada. See ei lase kutsumata külalistel idandamislavasid asustada.
Paljud idud kasvatavad endile väikesed valged mikrokiudjuured teisel või kolmandal päeval ja need näivad valge vatina, mis on täiesti normaalne arenguetapp. Tegemist ei ole hallitusega!
Neid näpunäiteid järgides peaks toitvate idandite kasvamine pakkuma tublisti silmarõõmu. Ja kui lõpuks nende ilust ja imetlusest ilumeeled rahuldatud, võib anda voli maitsemeeltele. Tänapäevane seemnevalik on lai ning rahuldatud saab nii maheda kui mõrkja kui ka vürtsika maitse eelistaja! Poelettidelt võib leida brokoli, rõika, sinepi, tatra, nisu, mungoa, läätse, punase kapsa, kressi, lutserni seemneid kuid ka põnevaid seemnesegusid.
Idusid võib kasutada kõikvõimalike toitude – suppide, salatite, pajaroogade, võileibade, dippide – valmistamisel, maitsestamisel ja kaunistamisel. Soojadele roogadele tuleb idud lisada viimasena, et kasulikud ensüümid ei peaks lahkuma.

 

Idandamise põhireeglid

• Enne idandamist loputage seemned sõelal puhta veega
• Asetage seemned idandamisnõusse: umbes 2 tl täit väikseid seemneid või üks kuhjaga supilusikatäis suuremaid seemneid aluse kohta.
• Kasvatades neid BioSnacky idandamispurgis, kata seemned veega ja leota üleöö, siis vala vesi ära ja kaks korda päevas loputades idanda, kuni idud on valminud. Kui kasutate aga kasvulava, ei ole vaja seemneid eelnevalt leotada. Lihtsalt aseta seemned alustele, vala ülemisele korrusele vesi peale ja lase sel joosta läbi avade esimesele korrusele. Seda protseduuri võib teha kaks korda päevas.