Maitselt tagasihoidlik
Ehkki ristõieliste sugukonna taimi iseloomustab mõrkjamaitseliste sinepiõlide esinemine kas rohkemal või vähemal määral, on hiina kapsas neid ühendeid minimaalselt. Veelgi enam - sellel toidupoolisel puudub eripärane, vaid talle olemuslik maitse. Siit ka põhjendused, miks värsket hiina kapsast kasutatakse salatites ja garneeringutes nii-öelda inertse põhimassina. Hiina kapsaga segasalatites annavad maitseelamuse kas teised salatikomponendid (küüslauk, sibul) või siis magusamaitselised (mesi, suhkur) või kibekad maitselisandid (pipar, ingver). Kindel roll maitsekujunduses on ka salatile lisatavatel kastmetel - veiniäädikal, sojakastmel, külmpressitud õlil. Hiina kapsa trump on odavus. Odavus saavutatakse paljude tegurite koosmõjus. Esiteks, hiina kapsas kasvab suhteliselt kiiresti ja tegu pole ka kasvutingimuste suhtes pirtsaka kultuuriga. Teiseks, kultuuri saagikus on piisavalt suur. Kolmandaks, värskel kujul saab teda sobivates hoiutingimustes (niiskus, jahedus) ka üsna kaua säilitada. Ostes aga tasub siiski pöörata tähelepanu kapsa välimusele. Eriti hea on seda teha poolitatud toidukilesse pakitud variantide korral. Loobuda tasuks sellise hiina kapsa ostmisest, millel lehed on närbunud, pehmenenud või tõmbunud pruunikaks.

Toiteväärtus kasinapoolne
Esmalt tuleb tingimata rõhutada hiina kapsa ülitagasihoidlikku energiasisaldust - kõigest 13-16 kilokalorit sajagrammises portsus. Suure hulga hiina kapsa söömine tekitab küll kiiresti täiskõhutunde, kuid organismi elutegevuseks vajalikku energiat saab sellest enam kui kasinalt. Sellist energiavähesust saab loogika põhjal seletada vaid kahe omavahel seotud lähendusega. Toidupoolises peab leiduma rohkelt vett ja kiudaineid ning minimaalselt energiaküllaseid põhitoitaineid. Ja nii see ongi. Vee ja kiudainete arvele langeb ligi 96 protsenti, süsivesikute, valkude ja rasvade osaks jääb kõigest kolm protsenti. Äkki on hiina kapsas rohkesti vitamiine ja mineraale? Kasinus valitseb selleski valdkonnas. Vitamiinidest esineb küll B-rühma esindajaid ja askorbiinhapet, kuid näidud jäävad paljudele teistele toidutaimedele märgatavalt alla. Mineraalidest leidub loo nimitegelases arvestatavalt kaaliumi, kuid sellega paistavad silma kõik söödavad taimed. Muudest elementidest väärivad nimetamist veel kaltsiumi- ja fosforiühendid. Paljud inimesed söövad hiina kapsast suurtes kogustes ja tihti. Siit võib tekkida arusaam, et sellega kompenseeritakse mikrotoitainete väike sisaldus. Paraku pole see nii, sest hiina kapsas leidub ühendeid, mis takistavad mikrotoitainete täielikku imendumist seedekulglas.

Kuidas söögiks?
Aasia ja Euroopa toidulaual on hiina kapsal erinev roll. Aasia maades on rohkem levinud hiina kapsa termiline töötlemine, näiteks keetmine, vokkimine, hautamine. Seevastu euroopalikus köögitraditsioonis kasutatakse hiina kapsast pigem värskelt, peamiselt salatite koostises. Sama lahendus on levinud meiegi toitlustustavades. Hiina kapsast saab ka marineerida. Sellega tagatakse nii kapsa säilitamine kui ka samaaegne ettevalmistus toiduks.


 Püreeritud hiina kapsa borš
kuuele

• 2 sl võid
• 2 sl õli
• 1 sibul
• 4 küüslauguküünt
• 2 peeti
• 2 porgandit
• 4 kartulit
• 200 g hiina kapsast
• 1 liiter puljongit
• 2 loorberilehte
• 2 tl suhkrut
• 2 sl pressitud sidrunimahla
• 100 g hapukoort
• peotäis lehtpeterselli
• musta pipart

Sulata potis või. Lisa õli ja viilutatud sibul, küüslauk, riivitud peet ja porgand. Kuumuta 5 minutit ja lisa riivitud kartul. Kuumuta veel veidi ja lisa hiina kapsas ning puljong. Sega juurde loorber ja suhkur. Keeda, kuni kartul ja peet on pehmed. Maitsesta sidrunimahla ja hapukoorega. Eemalda loorberileht, püreeri supp sauseguriga, puista üle hakitud peterselliga ja maitsesta musta pipraga.

Retsept Angeelika Kang