Kofeiinil on mõõdukas kesknärvisüsteemi stimuleeriv toime. Katsed on näidanud, et kiire informatsiooni töötlemine ajus kiireneb pärast kohvijoomist isegi 10% võrra ja tavaline lõunasöögijärgne aeglustumine (post-lunch dip) ei takista kontsentratsioonivõimet, kui on joodud tass kohvi või kanget teed. Suuremas koguses kuuma kohvi juues tunneme, et lööb justkui keha kuumaks, mis osalt võib tuleneda PP-vitamiini veresooni laiendavast toimest. Kohv ei ole aga siiski sobiv pikemaajaliseks töövõime turgutajaks, kuna võib tekkida kurnatusseisund.

Kohv pole üldiselt laste jook ning kohvi ega kofeiini sisaldavaid jooke ei ole üldse soovitatav anda hüperaktiivsetele lastele. Kohvi ei tohiks juua närvilised inimesed ega need, kes kannatavad unehäirete all. Pimekatsetes on selgunud, et nendel inimestel, kes tükk aega pole kohvi joonud, tõuseb kohvijoomise järel vererõhk paariks tunniks. Regulaarselt kohvijoojatel pole isegi sellist toimet, kuna kohvi suhtes on kujunenud tolerantsus. Seega mitteregulaarne kohvijoomine võib kutsuda esile lühiajalise vererõhu kõrgenemise, kuid hüpertensiooni kui haigust see ei tekita. Kohv on ka diureetilise toimega. Seetõttu on paar tassi kohvi pigem kasulik kui kahjulik. Ainult raskematel südamehaigetel (klapirikked, rütmihäired) tuleks kindlasti konsulteerida oma arstiga. Väga ulatuslikus võrdlevas uuringus Norras ja Hawaiil ning 13 muus uuringus ei ole leitud seost vähktõveriski ja kohvi või tee regulaarse tarvitamise vahel.

Samuti ei maksa tavalise kohvitarbimiskoguse juures karta luude hõrenemist (osteoporoosi), millega meil inimesi hirmutatakse. Kuigi naistel on osteoporoosi sagedamini kui meestel ja naised joovad ka kohvi sagedamini, pole see veel tõestus, et just kohvijoomine muudab luud hõredaks. Kui toiduga saadakse vajalik hulk kaltsiumi ja D-vitamiini, siis pole küll kohv (joodud näiteks piimaga) riskitegur. Võib-olla ainult rasedad naised peaksid kofeiini kogust oma joogivalikus pisut jälgima: Ameerika Sünnitusabi ja Günekoloogia Kolleegium on soovitatava koguse raseda jaoks limiteerinud 1-2 tassile kohvile päevas, eriti raseduse alguskuudel. Väga mõõdukas kohvijoomine ei põhjusta raseduse katkemist ega lapse väikest sünnikaalu. Rinnaga toitvate emade kohvijoomist soovitatakse aga piirata, sest ka tavalise inimese jaoks mõõdukas kofeiiniannus, mis satub rinnapiima, võib imikut liialt ergutada.