Kinnisvara investeeringult võib saada tulu kahel viisil – vara väärtuse kasvu ja/või igakuise üüritulu kaudu. Kusjuures mõlemal juhul on määravaks just vara asukoht. Seda põhjusel, et kinnisvara kui pikaajaline investeering on demograafilistest protsessidest sedavõrd sõltuv. Sestap tuleks maapiirkonna väikeasulate asemel eelistada neid piirkondi, kus vara müümine ja väljaüürimine on ka pikemas perspektiivis likviidne ettevõtmine. Kuid isegi suurlinnade puhul tuleks ostetava kinnisvara asukohta hoolega kaaluda – hiljuti Tartu elanikkonna hulgas läbi viidud uuring prognoosis rahvastiku kasvu seitsmeteistkümnest linnaosast ainult viide. Rusikareegel ütleb siiski, et suuremate linnade südalinna, kesklinna ja selle lähipiirkonna korteritele leidub alati nõudlust.

Alustada tuleks algusest, mis tähendab seda, et esmalt tuleks endale selgeks teha, kui suur saaks olema tehtava investeeringu eeldatav tootlus. Teisisõnu, kui pikk on investeeringu tasuvusaeg, st millal õnnestub tehtud kulud tasa teenida, ning kui suur on investeeringust saadav kasu. Mida lühemaks kujuneb tasuvusaeg, seda kiiremini õnnestub paigutatud raha tagasi teenida. Kõige mõistlikum olekski alustuseks korteriostu investeerida. Konks seisneb aga selles, et lisaks korteri maksumusele mõjutavad projekti tulukust mitmed teisedki tegurid, näiteks vara ostuks võetud laen või siis väljaminekud sisustusele, mis kipuvad sageli võrdlemisi suured olema. Keskmiselt iga viie aasta tagant tuleks ka korteri värskenduskuuri panustada. Kui just üürnik ei pea end üleval viisil, mis nõuab igal aastal pahtlilabida järele haaramist.

Tähelepanu tuleks pöörata ka mitmetele teguritele, mis hiljem kinnisvara atraktiivsust ehk üüritulu suurust mõjutama hakkavad. Kuna enamasti eelistatakse kahe- kuni kolmetoalisi kortereid, pole mõtet viietoalise lahmaka ostu panustada. Olukorras, kus paljudes peredes on juba mitu autot, peetakse ka normaalseid parkimisvõimalusi igati elementaarseks. Nii nagu ka toimivat infrastruktuuri lähikonnas. Mööda ei saa ühtlasi ootustest korteri planeeringule – eraldatud toad ja eraldi asetsev köök on jätkuvalt rahva lemmikuks. Mida paremas korras on aga nii kortermaja kui ka korter ise, seda suurem on kinnisvaralt teenitav üüritulu. Sest ära jäävad sellised suurkulud nagu maja remondifond või küttekulud.

Et riske hajutada, soovitavad kinnisvaraeksperdid üürikorteri koos sisustusega kindlasti ära kindlustada. Kusjuures oluline on jälgida, et kindlustus pakub kaitset ka kolmandate isikute ehk naabrite vara kahjude korral. Ning kui endal varasem kinnisvarasse investeerimise kogemus puudub, oleks mõistlik esmalt asjatundliku maakleriga aru pidada, et turul toimuvast endale parem ülevaade luua. Väärt nõuannetest saadav kasu on kohe kindlasti kordades suurem maaklerile makstavast teenustasust.

Allikas: Kadi Murr, Domus Kinnisvara