Eesti Lambakasvatajate Seltsi esimehe Hillar Kalda sõnul armastab eestlane lambaliha küll, kuid hetkel võivad vähese tarbimise taga peituda hoopis lambaliha tootmisega seonduvad probleemid. Lambakasvatajaid tuleb aasta-aastalt juurde, valdkonna populaarsus kasvab - aga poelettidelt ei ole lambalihatooteid sageli saada. Kindlasti on põhjuseid mitmeid, ühena toobki Hillar Kalda välja aspekti, et lammaste tapamaju ei ole Eestis piisavalt ja nii tuleb kõrghooajal osa loomi veokitega Saksamaale saata.

Eksport on toiduainetööstuses loomulikult teretulnud, kuid antud juhul valitseb olukord, kus siseturu oma nõudlus on kasvamas sisseveetava importlamba arvelt, aga kodumaine lambaliha eestlase lauale ei jõua. Restoranide ja kaupluste juhtide arvates on Eesti lambaliha puhul miinuseks sesoonne kättesaadavus, mis sunnib eelis­tama Uus-Meremaa lammast, mille tarnimine Eestisse on aasta läbi garanteeritud. Lambakasvatajaid aga kurvastabki vastuolu, et lambaid on kohaliku turu jaoks küll piisavalt, kuid tarbimisse nad mitmesugustel põhjustel ei jõua. Kalda usubki, et "kui masinavärgi tööle saaks, töötaks see väga hästi".

Suvi on lambaliha tarbimiseks õige aeg ja suuremad toidukauplused pakuvad siiski nii lamba kaelakarbonaadi, lambaribi, karreed kui grilltooteid lamba eri osadest. Toidukaupluste esinda­jate sõnul suureneks lambaliha läbimüük kindlasti, kui saavutataks stabiilne kvaliteetse liha kättesaadavus.

Lambakasvatuse võlu
Lambakasvatajate Seltsi esimehe Hillar Kalda Pataste talus Jõgevamaal tulid jutuks ka lambakasvatuse plusspooled. Vaatamata sellele, et Hillari tööpäevad mööduvad suure farmi juhina, peab mees kodus oma 200pealist lambakarja. Huvi lambakasvatuse vastu on Eestis sedavõrd jõudu juurde saanud, et mitmed hoopis teiste eluvaldkondadega seotud inimesed on endale lambakarja soetanud. Lammaste arv on viimase viie aastaga suurenenud 15 protsenti aastas ja kolmandik lammastest on mahelambad.

Ka Palamusel kasvatatakse mahelambaid, Hillari lambad söövad niitudel värskelt kättesaadavat ja jooksevad vabalt ringi. Tegelikult on nõuded maheloomade pidamisele kõrged, kuid miski ei asenda teadmisi, armastust ja loomadest hoolimist. Lambakasvatamisel on küll mitmesuguseid eesmärke, aga lisaks ärile on see muutumas paljudele ka meeldivaks hobiks.

Kaasahaaravalt ja detailselt räägib Hillargi oma lammastest: mitu talle sündis sel kevadel, mismoodi neile aedikuid ehitada ja kuidas lambakarjaga metsa taha niidule pääseda. Ega pole naljaasi mõnesaja lambaga ühelt niidult teisele liikuda, see nõuab erilist oskust ja vilumust. Hillarile on suureks abiks tema karjakoer, ilma kelleta peaks lambaid kas transportima või tosinat abimeest kasutama.

Lambaid pügatakse kord aastas ja huvitav on see, et Eesti lambaid käivad pügamas uusmeremaalane ja inglane, kuna nende töö on sedavõrd kiire ja professionaalne, tavapärase 70 lamba asemel pügavad nemad 450 lammast päevas. Kevadel ongi neil kavas Eestis pügada 7500 lammast ja sügisel veelgi enam.

Lambaliha toorainena
Lambaliha on populaarne liha mitmetes maailma piirkondades. Igas riigis on eri tavad, valmistusviisid ja retseptid lambaliharoogade valmistamiseks. Põhja-Aafrikas ja Lähis-Ida piirkonnas valmistatakse palju lamba mechoui'd, kebabe, mitmesuguseid vürtsikaid hautisi, hakklihatoite; prantslastel on iga lamba osa kohta oma traditsioonilised retseptid; Iirimaal on levinud paja- ja potiroad.

Eristatakse noore, alla aastase looma liha ehk talleliha ja vana lamba liha (mutton). Heleroosa värvusega talleliha on õrnem ja pehmem, seda küpsetatakse vähem ja nauditakse just noore liha maitset. Vanema looma puhul on oluline iseäralik lambale spetsiifiline maitse.

Lamba eri osade kulinaarsed omadused annavad võimaluse liha valmistada kiirelt à la ­minute (filee, ribid), teha hautisi, paja- ja vormiroogi (lambajalg ja -õlg), grillida (lambakarree), pikaajaliselt küpsetada (lambakints) või teha rulaadi (abatükk). Kokkadele on lammas tõeline väljakutse, lammas on asendamatu ja kaunistab parimate restoranide menüüsid. Tänavuaastastel tippkokkade võistlustelgi hinnatakse lambaliha valmistamise ja serveerimine oskusi. Lisaks kordumatutele maitseomadustele on lambaliha plussideks ka väike rasvasisaldus, raua-, kaaliumi- ja B-vitamiinirikkus.

Lambalihaga sobivad lisandid, maitseained


• basiilik

• oad

• kadakamarjad

• köömned

• baklažaan

• sibul

• küüslauk

• piparmünt

• petersell

• must pipar

• rosmariin

• tüümian

• tomatid

• punane vein

• jogurt