Usun, et oskan neile küsimustele vastata. Nimelt joodi Veronas ka Shakespeare´i ja tema kangelaste elu ajal samu veine mis tänagi: kohalikest punastest viinamarjasortidest Corvina Veronese, Rondinella ja Molinara kokku segatud punaveini Valpolicella  ja eeskätt Garganega viinamarjadel põhinevat Soavet. Romeo ja Julia oma noores elus vaevalt kuigi palju juua jõudsid, aga Dante pidi kohalikke veine ometi hindama. Nimelt ostis tema poeg Pietro ostis 1353. aastal Verono lähistel endale veinimõisa, kus Firenzest pagendatud Dante ka mõned osad oma “Jumalikust komöödiast” kirjutas. Tema järglased valmistavad Serego Alighieri nime kandvas veinimõisas veini tänaseni. Seepärast peaks kasvõi kultuuriloo tundmise mõttes sealsed veinid ära maitsma.

Mulle on Veronat Veneto piirkonna veinidest jätnud eriti hea mulje meil aastapäevad müügil olnud Tommasi perefirma veinid. Kuu aja eest õnnestus nende veiniaedu ka vaatamas käia. Jäi mulje, et nende veinide headuse tingib kogu suure pere täielik pühendumine veinitööle.  “Meie perekonna siht (“destination”) on olla veinitegijad,” ütleb noor mänedzher Pierangelo Tommasi toonil nagu nendiks vääramatut tõsiasja. Veinipõllul kohtame Pierangelo isa, kes vastutab veinikasvatuse eest, keldris onu, kes teeb veini, veinipoes õde, kes külalisi vastu võtab ja kusagil lähedal toimetab veel onusid, vendi ja õdesid. Pierangelo näitab uhkusega maja, kust aastal 1902 (siis loodi Tommasi firma) “kõik algas”. Ta elab koos oma naisega selles majas nagu mitmed sugulasedki ja ta kinnitab, et ei koli sealt mitte kunagi ära.

Veneto piirkonna veinivalmistamisele on tüüpiline, et veinipuud on kõrged ja moodustavad kaarjatele traatidele toetudes võlvkäigu. Niisugust  kasvatussüsteemi nimetatkase pergola´ks. Teine traditsiooniline võte on veini laagerdamine suurtes Slavonia (Horvaatia tammemetsane piirkond) tammest valmistatud vaatides. Võrreldes väikeste Bordeaux´ vaatidega annavad need tamme maitset üsna delikaatselt.

20. sajandil võeti Venetos kasutusele ka uusi veinitehnoloogiaid ja neile tuginevat veinitüüpe, mida Dante veel juua ei saanud. Esimene on Amarone (Amarone di Valpolicella). Selle valmistamisel viinamarjakobarad kuivatatakse hästi tuulutatud laohoones, osalt tekib marjadele ka väärishallitus. Kui need kuivanud marjad veebruaris või märtsis käärima pannakse, on tulemuseks kange, kontsentreeritud, mõrkjas (amaro-kibe) vein Amarone. Samas on sel jõulisel veinil (14-16 kraadi) ka magus lagritsane-shokolaadine nüanss. Tommasi Amarone 2000. aastakäik, mis peaks meile kohe müügile jõudma, hiilgas just shokolaadisusega. Kui Amarones ei lasta kogu suhkrut alkoholiks käärida, on tulemuseks poolmagus punavein Recioto.

Natuke kuivatatud marju on alati ka Valpolicellas ja see annab sellelegi veinile pisut hõrku kokteilikirsi nüanssi. Tommasi omas võib leida ka kuivatatud puuviljade magusust ja kirsikivi hapet.

Neile, kes otsivad midagi happelise Valpolicella ja kange Amarone vahepealset, sobib hästi Ripasso. Selle veini valmistamisel lisatakse Valmis Valpolicellale Amarone käärisest jäänud kestad, mis sisaldavad veel suhkrut ja segu hakkab uuesti käima.

Tommasil on ka üks päris haruldane toode, mida ma teistel meil esindatud Veneto tootjatel ei tea olevat, nimelt Super-Veneto vein nimega Crearo. Super-Veneto sellepärast, et Super-Toscana veinideks kutsutakse segusid, mis lisaks kohalikele marjadele sisaldavad ka mõnd Bordeaux´sorti. Kõnealune Crearo sisaldab sisaldab 35% Cabernet Franci ja seepärast pole patt teda analoogia põhjal Super-Venetoks kutsuda.

Tore on juua miskit, mis pole mitte üksnes vein vaid ka kultuurilugu ja kellegi jaoks saatus.

Maitse kõigepealt!

Soave Classico Superiore (2001): 100% Garganega viinamarjast valmistatud, värske õuna aroomiga. Maitse vürtsikas, tasakaaluka happega, ürtide ja apelsinikoore nüansiga (120 krooni).

“Ripasso” Valpolicella Classico Superiore (2000): Aroom magus, lagritsane. Maitse tugev, jõuline, kirsi karakteriga, aga samas magusa küpsenud marjade nüansiga ja tubaka mõrkjusega (220 krooni).

Crearo (IGT Veronese, 2000): Aroomis mustad marjad ja vürtsid koos liköörja magususega. Maitses magusat kirsisiirupit, münti ja veidi mõrkjat musta teed (250 krooni).