Vana-Viru 14, Tallinn
Avatud
E, T, P
12–24
K–R, P 12–02
Hinne:
9
Kuu aja eest silmipimestava show’ga avatud restoran-lounge Museum
jätab sisenejale sümpaatse mulje juba kas või
sellepärast, et peab meeles endise tuletõrjemuuseumi ruumide
minevikku.
Väljendugu see siis hilise septembriõhtu
hämaruses siit-sealt kumavas vaskses värvigammas või logosse
põimitud tuletõrjekiivris.
Restoranipoole
interjöör toob esimesel pilgul silme ette mitu risti vastupidist
assotsiatsiooni. Kerget, kuid mitte ülepingutatud retrohõngu
rõhutavad helepruunid tekstiilkattega toolid ja soe tume värvigamma
(erinevalt kirevatest trendilesilatest ulatub see leebest helepruunist
sügavmustani – ainsaks aktsendiks ruske tellissein) ütleb, et
tegu oleks justkui seninägematu võtteplatsiga
“Sügisballist”. Sama ujedal moel edastavad oma sõnumi
pritsimehi kujutavad fotod ruumi keskel kõrguvatel sammastel. Väga
hästi läbimõeldud valgustuse allikad on peaaegu
märkamatud – hiiglaslike elavhõbedatilkadena laudade kohal
rippuvate valgustite ümarates peegelpindades on omakorda väike annus
tuletõrjedepoo hõngu ning ruum on täidetud sumeda
videvikuga.
Avar ristkülikukujuline ruum on suurte
poolkaarekujuliste nahkdiivanitega osavalt intiimseteks pesakesteks
liigendatud. Võimalik, et päevavalguses see ruumilahendus nii
efektset muljet ei jätaks, kuid õhtusel ajal tundub see
muuseumiruumi jaoks võimalikest parim.
Menüü on
rikkalik ning paistab silma eriti pika sushinimistuga. Ka veinikaart
jätab igati soliidse mulje, klaasikaupa tellitavaid veine on kokku
kümmekond. Uus-Meremaa Silver Lake Marlborough Sauvignon Blanc on
valgetest kalleim (95 krooni), kuid suurepärane.
Eelroogade
valik (250) on hea läbilõige Museumi isutekitajatest ning siinses
köögis läbipõimunud vahemere ja jaapani mõjudest.
Suure hõrgutistevaliku seas hakkab silma tuunikalasashimit,
prosciutto’t, hallitusjuustu, mozzarella’t ja palju muud maitsvat.
Suppe on kolm, kuid see ei tee valimist kuigi lihtsaks –
kõik variandid kõlavad sedavõrd hõrgutavalt.
Tomatisupp kitsejuustu ja crostini’dega (75) jätab
üsna traditsioonilise, ehkki väga hästi tasakaalustatud mulje,
eriti koos omaette liual serveeritud imeõhukeste crostini’dega.
Pardileem šiitake-wontonitega (95) on aga elamus üle ootuste: juba
leeme sügavpruun kuldne värv sunnib end imetlema. Maitselt
aasiapäraselt külluslikule, pigem soolasele kui magusale leemele
pakuvad vastukaalu magusa sisuga wontonid ning tibatillukesed eksootilise
välimusega seened. Tulemus on maitselt kirjeldamatult omapärane ja
rikkalik.
Pearooga, teppanyaki’l grillitud lõhefileed
(190) saadab helekollane leebe maitsega sidrunheinakaste (menüü
eelistab nimetust “sidrunimuru”), mis ühendab krõbeda
kattega lõhepala ja garneeringuks lisatud spargli mahedaks ühiseks
ansambliks. See roog võiks olla musternäiteks kastmevalmistamise
kunsti osakaalust hea restorani köögis.
Kapriisseima
restoranipubliku, laste jaoks tundub menüüst sobivaim pala olevat
burger MUSEUM BBQ-kastmes (155). Hiiglaslik burger on tõepoolest
ebamaiselt isuäratav ning lihapihv selle keskel tavaburgeri omast tubli
viis korda kopsakam, mahlakas ja tublisti garneeritud.
Rikkalikust
sushimenüüst valin sooja angerja ja mango futomaki tempura-rulli
(190), kuid kahjuks jääb see maitsmata, sest ettekandja serveerib
eksikombe
l tavalise angerja-avokaado futomaki (105). Kahjutunne on seda suurem, et
serveeritud pala ei täida kõrgeid ootusi: Tallinna praegu juba
üsna rikkalikus sushikohtade valikus ei paista Museumi futomaki silma
millegi muu kui rõhutatud keskpärasusega. Ehk on see juhus?
Täna õhtul me seda kahjuks teada ei saa.
Jäätise- ja sorbeevalik (60) koosneb maasika-, vanilli- ja
mangomaitselistest erksavärvilistest pallikestest, mille seast eriti
vanillimaitseline võib julgelt omasuguste seas pealinna parima tiitlile
kandideerida. Värskendava sorbee saateks ja kaunistuseks on suured punased
sõstrad ja mustikad ning tuhksuhkrulumi.
Et Museumi
köögist täit elamust saada, proovime ära ka siinse
crème brûlée ega pea pettuma: see on kreemjas ja rikkalik,
nagu olema peab. Vanad pritsimehed võivad uhkust tunda.