22.11.2007, 00:00
Pähklitarretis Dubaist
Petlik mälestus Dubai lennujaamast kui maksuvabast
ostuparadiisist on tekitanud meie reisiplaanidesse kuuetunnise vahepeatuse teel
Omaani Sultanaadist Iraani Islamivabariiki. Tegelikkuses on aga kogu
shoppamise-lõbu läbi juba napi kolmveerand tunniga. Ootamist
lennuni seega veel viis tundi ja viisteist minutit. Pooleliitrine mangomahl
Liibanoni söögikohast ja datlipirukas McDonald’sist aitavad
kulutada järgmise veerandtunni, tasuta internet koos järjekorras
seismisega veel kolm korda sama palju. Tuju langeb ... Stressi vastu on teadagi
parim ravim söömine ja edasi läheb loosi lennujaamale kohase
restoranihinnaga Tai kiirtoit.
Kõht triiki täis, vantsime umbes-täpselt viiendat ringi ümber lennujaama palmiallee, kui täiesti juhuslikult jääb silma sildike, mis annab teada restoranist spetsialiseerumisega Emirates Airlinesi üle 4tunnise ooteajaga transfeer-reisijatele. Nendele vaestele kannatajatele on sõltuvalt kellaajast firma kulul ette nähtud hommiku-, lõuna- või õhtusöök. Oh seda saatuse nööki, mõtleme, kuid tasuta lõunast ära öelda ka ei suuda. Õnneks on maitsemeel muutunud väga valivaks ja hakanud toite eristama nende välimuse, mitte enam täiskõhutunde tekitamise potentsiaali järele. Seetõttu jäävad silma palad, mis näljaste lennuliiklejate horde pole ahvatlenud ja kaunilt ning puutumatult kandikutel ilutsevad. Kui mahutavus on napp, tuleb eriti hoolikalt valida. Kindlasti midagi sellist, mida varem proovinud, või veel parem, isegi näinud pole.
Võrdlemisi võika rohelise värvusega mass magustoidulaual, mis kannab nime agar-agar, tundub selles olukorras ideaalne valik. Teralise välimuse põhjal tundub esialgu tegemist olevat jahtumisest kõvaks hangunud mannapudruga, mistõttu ei tekita imestust, miks keegi seda eriti süüa pole tahtnud. Maitsest selgub aga, et roheline värv pole tulnud mitte toiduvärvist, vaid sealkandis väga levinud pistaatsiapähklist. Hinnates maitset skaalal söögiks kõlblik – söögiks kõlbmatu, paigutaksin selle kuhugi vahepealsesse punkti, mis võiks olla “maitsmiseks hea küll”. Aga see on ka kõik, sest sõltuvust, nagu mõned teised head asjad, see toit kindlasti ei tekita.
Tsiteerides otsetõlkes indialasest kokka, tähendab agar-agar toitu, mis on tehtud tarretisest. Selline selgitus jätab kõik esialgu üsna segaseks, kuid siiski saame oma küsimata jäänud lisaküsimustele agar-agari valmistamise ja koostise kohta vastused veel enne pardaleminekut – viimane ootepooltund internetiavarustes õpetab, et seesama agar-agar on želatiini taimne analoog, mis on tehtud vetikatest ja tahkub isegi külmkapis seismata. See peab riknemata mõnda aega vastu ka kuumades ilmastikuoludes, olles seetõttu ideaalne lahendus idamaade köögi jaoks.
Kõht triiki täis, vantsime umbes-täpselt viiendat ringi ümber lennujaama palmiallee, kui täiesti juhuslikult jääb silma sildike, mis annab teada restoranist spetsialiseerumisega Emirates Airlinesi üle 4tunnise ooteajaga transfeer-reisijatele. Nendele vaestele kannatajatele on sõltuvalt kellaajast firma kulul ette nähtud hommiku-, lõuna- või õhtusöök. Oh seda saatuse nööki, mõtleme, kuid tasuta lõunast ära öelda ka ei suuda. Õnneks on maitsemeel muutunud väga valivaks ja hakanud toite eristama nende välimuse, mitte enam täiskõhutunde tekitamise potentsiaali järele. Seetõttu jäävad silma palad, mis näljaste lennuliiklejate horde pole ahvatlenud ja kaunilt ning puutumatult kandikutel ilutsevad. Kui mahutavus on napp, tuleb eriti hoolikalt valida. Kindlasti midagi sellist, mida varem proovinud, või veel parem, isegi näinud pole.
Võrdlemisi võika rohelise värvusega mass magustoidulaual, mis kannab nime agar-agar, tundub selles olukorras ideaalne valik. Teralise välimuse põhjal tundub esialgu tegemist olevat jahtumisest kõvaks hangunud mannapudruga, mistõttu ei tekita imestust, miks keegi seda eriti süüa pole tahtnud. Maitsest selgub aga, et roheline värv pole tulnud mitte toiduvärvist, vaid sealkandis väga levinud pistaatsiapähklist. Hinnates maitset skaalal söögiks kõlblik – söögiks kõlbmatu, paigutaksin selle kuhugi vahepealsesse punkti, mis võiks olla “maitsmiseks hea küll”. Aga see on ka kõik, sest sõltuvust, nagu mõned teised head asjad, see toit kindlasti ei tekita.
Tsiteerides otsetõlkes indialasest kokka, tähendab agar-agar toitu, mis on tehtud tarretisest. Selline selgitus jätab kõik esialgu üsna segaseks, kuid siiski saame oma küsimata jäänud lisaküsimustele agar-agari valmistamise ja koostise kohta vastused veel enne pardaleminekut – viimane ootepooltund internetiavarustes õpetab, et seesama agar-agar on želatiini taimne analoog, mis on tehtud vetikatest ja tahkub isegi külmkapis seismata. See peab riknemata mõnda aega vastu ka kuumades ilmastikuoludes, olles seetõttu ideaalne lahendus idamaade köögi jaoks.