21.06.2007, 00:00
Promenaadi nostalgia
Restoran Rannahotelli terrass;Ranna pst 5,;Pärnu;Avatud 10–23
Pärnu rannamelu Armandit väga ei eruta. Tema
eelistab peituda päästvate päikesevarjude alla, mis
Rannahotelli terrassil kutsuvalt reas. Lähemale jalutades selgub aga, et
kõik kohad on juba hõivatud. Restoranisaali sisse kiigates
haigutab seal suur tühjus. Isegi piano-baar ei suuda suvitajaid sisse
ahvatleda. Mõistetav ju, kes ikka nii väga tahaks sooja suveilmaga
sees istuda.
Üks paarike terrassil on just ametis arve maksmisega ja hopsti hõivab Armand nende koha, et lasta Pärnu kokkadel oma maitsemeeli hellitada.
Menüüsse kiigates tõdeb Armand rahulolevalt, et suvepealinna hinnad on Tallinna söögikohtadega võrreldes tunduvalt soodsamad. Algatuseks tellib ta pokaali värskendavat Freixenet’ vahuveini (35 krooni). Pakutavate roogade nimistu algab külastajate lemmikutega aastast 1937. Võib vaid kujutleda Pärnu rannapromenaadi hiilgeaegu, kus kõvakübarates džentelmenid Viini šnitslit tellisid ja peened prouad siin juustukooki mekutasid. Aga Armand täna ei nostalgitse, vaid tellib menüü järgmiselt lehelt hooajahitiks kuulutatud röstitud hiidkrevetid rohelise salati ja oliiviõli-sinepikastmega. Selle hõrgutise eest tuleb välja käia 125 krooni, kuid see sobib hästi vahuveiniga ning sumeda suveõhtu meeleolu hakkab tasapisi tekkima. Seest kostev 80ndate itaalia disko lisab olustikule Vahemere nüansi, mida täiendavad taamal rannajoonel liuglevad purjelaudurid ja lohesurfajad. Tegelikult on seda lummavat merele avanevat vaadet mõnus nautida ka lihtsalt suupistete ja väikese dringi saatel. Õhtu jätkuks valib Armand menüüst maasikasorbee (50 krooni), mis saabub suure pallina vahvlikorvikese sees ja mida omakorda ümbritseb ring külmunud metsmaasikatest. Mmm.
Kaks kelnerit, kes püüavad kõikide terrassilaudade teenindamisega toime tulla, tunduvad rõõmsad. Ilmselt pole selliseid päevi, kus klientide puudusel igavlema ei pea, ammu olnud.
Teenindus on ühtaegu Pärnu stiilis galantne ja samas joviaalne nagu sõber naabermajast.
Kell näitab juba õhtutunde, kuid Armand ei raatsi sellest lahke teenindusega oaasist lahkuda.
Lõpetuseks tellitud tassikese kohviga pikendab veel pooltunnikese seda rannaidülli.
Üks paarike terrassil on just ametis arve maksmisega ja hopsti hõivab Armand nende koha, et lasta Pärnu kokkadel oma maitsemeeli hellitada.
Menüüsse kiigates tõdeb Armand rahulolevalt, et suvepealinna hinnad on Tallinna söögikohtadega võrreldes tunduvalt soodsamad. Algatuseks tellib ta pokaali värskendavat Freixenet’ vahuveini (35 krooni). Pakutavate roogade nimistu algab külastajate lemmikutega aastast 1937. Võib vaid kujutleda Pärnu rannapromenaadi hiilgeaegu, kus kõvakübarates džentelmenid Viini šnitslit tellisid ja peened prouad siin juustukooki mekutasid. Aga Armand täna ei nostalgitse, vaid tellib menüü järgmiselt lehelt hooajahitiks kuulutatud röstitud hiidkrevetid rohelise salati ja oliiviõli-sinepikastmega. Selle hõrgutise eest tuleb välja käia 125 krooni, kuid see sobib hästi vahuveiniga ning sumeda suveõhtu meeleolu hakkab tasapisi tekkima. Seest kostev 80ndate itaalia disko lisab olustikule Vahemere nüansi, mida täiendavad taamal rannajoonel liuglevad purjelaudurid ja lohesurfajad. Tegelikult on seda lummavat merele avanevat vaadet mõnus nautida ka lihtsalt suupistete ja väikese dringi saatel. Õhtu jätkuks valib Armand menüüst maasikasorbee (50 krooni), mis saabub suure pallina vahvlikorvikese sees ja mida omakorda ümbritseb ring külmunud metsmaasikatest. Mmm.
Kaks kelnerit, kes püüavad kõikide terrassilaudade teenindamisega toime tulla, tunduvad rõõmsad. Ilmselt pole selliseid päevi, kus klientide puudusel igavlema ei pea, ammu olnud.
Teenindus on ühtaegu Pärnu stiilis galantne ja samas joviaalne nagu sõber naabermajast.
Kell näitab juba õhtutunde, kuid Armand ei raatsi sellest lahke teenindusega oaasist lahkuda.
Lõpetuseks tellitud tassikese kohviga pikendab veel pooltunnikese seda rannaidülli.