Ettevõtete ressursitõhususe toetusega astuvad Eesti tööstusettevõtted suure sammu lähemale oma tootmise kaasajastamisele. See on võimalus muuta oma tootmine keskkonnasõbralikumaks ning samaaegselt konkurentsivõimelisemaks ja tulusamaks.

Keskkonnaministeerium rakendab ressursitõhususe meedet 2020. aasta lõpuni. Selle perioodi jooksul antakse innovaatilistele tootmise efektiivsust suurendavatele projektidele toetust kogumahus ligi110 miljonit eurot.

Mäe- ja töötleva tööstuse ettevõtted saavad Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu taotleda toetust projektidele, millel on läbi analüüsi tõendatud ressursitootlikkuse tõus. Lihtsalt öeldes, uue lahenduse kasutuselevõtmisega toodab ettevõte samast hulgast toormaterjalist rohkem lõpptoodet. Ettevõttel vähenevad kulud, loodusele väheneb koormus. Näiteks asendatakse vanad seadmed uutega, soetatakse moodsad nutikad tootmisliinid, võetakse kasutusele IT-lahendused ning ringlusesse tootmisjäägid ja jäätmed jne.

Toetuse taotlemine

Esimene samm toetuse saamiseks on ettevõttes teha ressursitõhususe analüüs, mille teostab vastavalt koolitatud spetsialist. Nõuetekohane analüüs on investeeringu toetuse eelduseks. Spetsialistide nimekirja ja muu info meetme kohta leiab ressurss.envir.ee.

Riik toetab nii analüüsi läbiviimist kui ka tehtavaid investeeringuid, toetuse määr on kuni 50% ja kuni kaks miljonit eurot ettevõtte kohta. (vt joonis)

Foto: Graafika:

Ressursitõhususe analüüs annab ettevõttele hea pildi tootmise hetkeolukorrast ning kaardistab erinevad säästupotentsiaalid tulevikuks. Analüüs ei ole ettevõttele vajalik mitte ainult investeeringu toetuse saamiseks, vaid annab üldise suunitluse, milliseid samme astuda efektiivsema ning konkurentsivõimelisema tootmise nimel.

2017. aasta lõpu seisuga said ressursitõhususe investeeringute toetuse kuus ettevõtet kogumahus ligi kuus miljonit eurot. Ettevõtted, kes 2017., aastal ressursitõhususe toetust said olid Palmako, Tootsi Turvas, Klaasimeister, Purutuli, Kiviluks ning Tarmeko Spoon.

Ressursitõhususe projektide näited

Monteeritavate puitmajade tootja Palmako investeerib uudse lahendusega tootmisliini, mis muudab tootmise kiiremaks, paindlikumaks ja säästlikumaks. Kogu protsessi optimeeritakse ja juhitakse spetsiaalse arvutitarkvara abil, mille tulemusena minimeeritakse ladustamise ja sisemise logistika käigus tekkivaid kadusid. Projekti raames tehtud detailne analüüs näitas, et uue liini kasutuselevõtmisega paraneb puiduressursi kasutus hinnanguliselt ligi 7,5% toodanguühiku kohta. Projekti tulemusel plaanitakse 10 aasta jooksul kokku hoida 36 560 m³ puitu, 30 tonni liimi, 877 MWh soojust ja 532 m³ vett. Saavutatav rahaline sääst on hinnanguliselt 819 000 eurot aastas.

Tootsi Turvas soetas toetuse abil mobiilse haamerpurusti, mis võimaldab neil muidu tootmisjäägina tekkinud kändudele leida alternatiivse kasutusviisi. Haamerpurusti abil saavad nad ära kasutada kogu rabakändude biomassi ja toota sellest kümne aasta jooksul hinnanguliselt ligi 200 000 m³ haket, mis suunatakse soojusenergia tootmisse. Lisaks plaanitakse kümne aasta perspektiivis säästa 80 000 liitrit diiselkütust, mis kulunuks muidu kändude liigutamisele ning alternatiivsete kasutusvaldkondade otsimisele.

Klaasimeister soetab projekti raames uue moodsa karastusahju, mis lisaks tootlikkuse kasvule võimaldab toota uusi kõrgema lisandväärtusega tooteid. Projekti tulemusena väheneb 20 aasta jooksul klaasijäätmete teke hinnanguliselt 58 120 m² ning lisaks plaanitakse kokku hoida elektrienergiat üle 4880 MWh.

Puidugraanulite tootja Purutuli soetab projekti raames Sauga tehases kuivatussüsteemi uudse lahenduse, mis vähendab tootmise energiakulu ning muudab tootmise kiiremaks ja efektiivsemaks. Eesmärgiks on vähendada tehase energiakasutust ligi 22% ning 10 aasta jooksul plaanitakse kokku hoida üle 262 000 MWh toorme kuivatamisele kuluvat biokütust.

Mäetööstusettevõte Kiviluks tegeleb mineraalide ümbertöötlemise, killustiku tootmise ja karjääride haldamisega. Uus innovaatiline tootmisüksus koos pesuliiniga aitab paekivi kihtide vahel oleva savi paremini kätte saada ja sobimatu pinnase eraldada. Projekti tulemusel väheneb tootmisüksuse ressursikasutus kuni 38% ja tootmisprotsessi õhuheitmed vähenevad kuni 52%. Lisaks hoitakse 15 aastaga kokku üle miljoni liitri diiselkütust.

Tarmeko Spoon uuendab projekti raames vineeri tootmisliini seadmeid, tänu millele saavad nad edaspidi ära kasutada tekkivad tootmisjäägid. Paraneb puidukasutus ja väheneb ressursikulu – 20 aasta jooksul hoitakse hinnanguliselt kokku ligi 62 000 m³ puitu, 56 132 MWh elektrit ja 7800 tonni liimi.

Investeering ressursitõhususse on iga edumeelse ettevõtte plaanides, sest saavutatav kasu on mitmekordne.

Uuri toetuse kohta keskkonnaministeeriumi kodulehelt ning küsi konsultatsiooni projekti koordinaatorilt.

Foto: Graafika: KIK