Sohvabaar trendikas terviseklubis
Järjekordne lounge kesklinnas ja veel osana
terviseklubist. Küllap kubiseb menüü naadist, nõgesest ja
sojast, mõtlesin läbi lifti klaasseina allapoole vajuvaid inimesi
vaadates. No mis seal ikka, proovime ära…
Vaatamata
harjumusele süüa laua taga ristiinimese kombel noa ja kahvliga, ei
suutnud ma vastu panna kiusatusele potsatada hoopis klaasist seina
ääres olevale pehmele diivanile ja saata põlastav pilk
kõrvalseisvatele toolidele. Olen teid pidanud taluma küll ja
veel…
Lauda toodud menüült loetud tervitus peakokk
Toomas Leedult sundis mind oma eelarvamustest loobuma. Tooraine kvaliteeti ja
maitseomadusi kummardades on loodud võimalus neile, kes tahavad
hästi süüa ja elu nautida, ilma et peaks oma enesetunde
pärast muretsema. Grillitud kitsejuust rucola-salati, piiniaseemnete ja
maasikatega, Gorgonzola juust röstitud kõrvitsaseemnete ja siidris
küpsetatud pirniga ning BLT salat. Need olid esimesed lemmikud, mille
hulgast valikut tehes jänni jäin. Otsustavaks sai seejuures asjaolu,
et BLT juurde oli võimalik saada Caesari kastet ja tundus põnev
proovida oma lemmikkastet millegi muu kui Caesari salatiga. Kes veel ei tea,
mis on BLT, siis peakoka sõnul pole klassika kunagi vanamoodne –
see on ingliskeelne lühend ja salat sisaldab krõbedat peekonit,
salatilehti ja kirsstomateid. Salatid valmivad sööjate silme all.
Saalis askeldav kokk demonstreerib lahkelt tooraineid ja tehnikat, mida ta
kasutab. Igatahes läks BLT valmistamine kiiresti ja see maitses koos
parmesanilaastudega jumalikult. Salatiportsjon annab keskmise söömaga
sööjale pearoa mõõdu välja. Ettekandjaga vesteldes
selgus, et köögitiimil ongi ambitsioonikas soov teha linna parimaid
ja suurimaid salateid. Salativaliku hinnad mahuvad 75 ja 110 krooni vahele.
Salatiga nälja kustutanud, sain teada, et suurlinlikult elegantne
sisekujundus on Pille Lausmäe looming. Vaadates läbi klaasseina
tänavale, nähes, kuidas tragid inimesed nagu oravad rattas sagivad,
oli nii hea kohendada selja taga patja ja tunda end sellest rutiinist
mõneks ajaks välja rebituna. Teiseks käiguks tellitud
ahjusoojad ja krõbedad bruschetta’d viisid mu südame.
Lisaks klassikalisele tomati- ja küüslaugukattele valisin
röstitud paprika kapparite ja anšoovisega, mis oli tugev ja
hästi sobiv kombinatsioon. Dessertideni seekord ei jõudnudki.
Kõht oli kergetest toitudest täis, kuid õnneks puudus
rõhuv tunne. City Spa peakokk teab, et söögitegemine on nagu
toiduainete ballett, kus parimad koostisosad põimuvad ja moodustavad
vaatemängulise teose. Lausa kahju on kokast, kes kunstnikuna loob midagi,
mis vähemalt poole tunniga hävitatakse.
Õhtu
lõpetuseks luban endale veel midagi veinikaardilt. Populaarse
mojito klassikalisele valikule lisaks serveeritakse seda ka maasika,
mustika, vaarika, õuna, rabarberi ja jõhvika lisandiga. Hinnaks
75 krooni. Otsustan odavama majaveini kasuks ja ei pea pettuma.
Baaridaam on veini valades helde käega. Lift viib mu tagasi
õhtusesse linnakärasse. Tuttavalt saadud vihje aga mõlgub
meeles: ainuüksi külmutatud juustukoogi pärast tasub City
Spasse tagasi minna.