22.02.2007, 00:00
Soja on tulnud, et jääda
Algselt loomasöödana kasutusel olnud soja on leidnud tervisliku toiduainena tee lugematutele toidulaudadele.
MEELI MATSALU
Juba 2000 aastat on soja olnud üheks peatoiduseks
Hiinas, Koreas ja Jaapanis. Väljapool Aasiat saadi sojaga tuttavaks
küll alles sajand tagasi, kuid nüüdseks kasvatab ainuüksi
USA aastas sojaube 75 miljonit tonni ehk 55% maailmatoodangust. Suurtootjateks
on tõusnud ka Brasiilia ja Argentiina.
Siiski ei jõudnud soja rikastes lääneriikides kohe inimeste toidulauale, vaid leidis alguses kasutust loomasööda ja tööstustoorainena. Soja arvati sobivaks rahvastele, kes on liha söömiseks liiga vaesed ning on sunnitud ka või ja searasva asemel pruukima odavat sojaõli. Mõtteviis on kardinaalselt muutunud, kuid selleks on olnud kaalukad põhjused. Ammu pole enam uudiseks tõik, et ülikülluslikul elul on sünged varjuküljed. Rasvtõbi ja kõrge vererõhk ning kõik muu nendega kaasnev on muutunud hirmutavalt suureks terviseriskiks kõikides heaoluriikides, eriti muidugi superriigis USAs.
Soja tõestas end aeglaselt, aga veenvalt
Tagantjärele võib soja võidukäiku Läänes kirjeldada USA näite põhjal lühidalt nõnda. Juba enne soja tervistavate omaduste avastamist ilmusid sojatooted tervisepoodidesse, sihtgrupiks piimavalkudele allergilised lapsed ning piimasuhkru ehk laktoosi mittetalujad. Kui marketite terviseriiulitele hakati välja panema sojavalgust toodetud lihaasendajaid, tekkis teine arvestatav tarbijarühm lihavältijate näol. Toitlustusteadlaste kannatliku selgitustöö tulemusena leidsid sojatooted pikapeale tee ka tavatarbijani. Eriti plahvatuslik oli areng aastatel 2001–2004, mil poodidesse ilmus 1600 uut sojavalku sisaldavat toodet. Ajavahemikul 1992–2004 suurenes sojatoodete müük rahalises vääringus 13 korda ning oli perioodi lõpul ligi 4 miljardit dollarit.
Eestlane peaks unustama möödaniku
Väikesel Eestimaal seistakse praegu üpris kõhklevalt soja juurde viiva tee alguses ega osata võtta kindlat seisukohta. Tehti ju sojale karuteene eelmise riigikorra loojangul, kui toidu- ja valuutanappuse tõttu segati sojajahu häirivalt suurtes kogustes nii vorstidesse ja hakklihasse kui maiustustesse. Eestlasele on omane nii konservatiivne hoiak uue suhtes kui ka talupoeglik tõrksus igasuguse sunduse vastu. Pole siis ime, et tolleaegses meedias ilmunud kirjutisi soja tervislikkusest peeti lausvaleks ja vaesuse suitsukatteks. Soja maine kisti sellega eestlase silmis ebaõiglaselt madalale ning vajab nüüd kiiret ja veenvat taastamist.
Kuna meie elutingimused on muutunud, ei peaks soja enam seonduma vaesusega ning iga ärgas ja oma tervisest huvitatu võiks omandada uued arusaamad. Seda peaks kõigiti soodustama ka kodumaine, Järvamaal Peetris asuva uhiuue tehase maailmatasemel toodang. Firma SojaFoods Baltic OÜ juhtide kinnitusel pruugitakse tooraineks Moldovas kasvatatud turvalisi, geneetiliselt muundamata sojaube. Veelgi rõõmustavam on tõenäosus hakata tulevikus toorainet saama kohalikelt põllumeestelt.
Head eestimaised sojatooted
Sojas leidub rõõmustavalt palju organismile vajalikku. Peetris toodetud tofu, võided ja kodujuust sisaldavad 11–13% taimseid valke. Need on organismi poolt täielikult omastatavad ning suudavad suurepäraselt asendada loomsete valkude rolli kõikides elutähtsates protsessides. Samavõrra on nimetatud toodetes ülisoodsa koostisega ja täiesti kolesteroolivaba taimset rasva. Ei tohiks unustada, et rasva vajab organism mitte ainult energia saamiseks, vaid ka elutähtsate rasvaslahustuvate vitamiinide omastamiseks. Naatriumi, mille liigtarbimine keedusoola koostises tekitab heaoluriikides palju tervisehädas id, leidub vaid mõnes tootes ja kaduvväikeses koguses.
Sojatoodete mainimisväärseks soodsaks omaduseks on kiire küllastustunde tekitamine ja pikalt kestev täiskõhutunne. Ohtrasti leidub sojas normaalsele seedimisele hädavajalikke kiudaineid ja kõiki elutegevuse seisukohalt tähtsaid mineraale. Soja hüvede hulka kuulub ka peaaegu olematu maitse. Seepärast on piimatoodete asendajate puhul põhjust rääkida pigem harjumuspärase piimamaitse puudumisest kui mingist väga võõrast maitsest. Vaevutuntavat oamaitset saab soovi korral maskeerida ürtide, vürtside ja muude maitseandjatega. Kas seda üldse vaja teha on, on muidugi iseküsimus.
Maitsestamata sojakodujuust (10,3% rasva) on tore ja universaalne toiduaine, mis pannikuumuses muutub ebaootuspäraselt pehmeks ja mõnusaks. Kui panete kodujuustule juurde tomati-, paprika- ja porrutükikesi, saate kiire ja maitsva panniroa. Lisades kodujuustule veidi meelepärast vedelikku, saate sauseguri abil toreda koheva võide, mis passib ka pidulikul puhul võileivatordi määrdeks või rullide täidiseks. Võiet on võimalik maitsestada ja täiendada ükskõik millise soolase, magusa või neutraalse lisandiga: ürdid ja vürtsid, aga ka helbed ja seemned, rosinad jm kuivatatud puuviljad ning muidugi ka püreed ja moosid. Vaimustavalt pikantse võide saab valmis-pestokastme lisamisel. Mõnusaid smuutijooke saab suurema koguse mahla, piima või jogurti ning moosi, marjade või puuvilja abil.
Siiski ei jõudnud soja rikastes lääneriikides kohe inimeste toidulauale, vaid leidis alguses kasutust loomasööda ja tööstustoorainena. Soja arvati sobivaks rahvastele, kes on liha söömiseks liiga vaesed ning on sunnitud ka või ja searasva asemel pruukima odavat sojaõli. Mõtteviis on kardinaalselt muutunud, kuid selleks on olnud kaalukad põhjused. Ammu pole enam uudiseks tõik, et ülikülluslikul elul on sünged varjuküljed. Rasvtõbi ja kõrge vererõhk ning kõik muu nendega kaasnev on muutunud hirmutavalt suureks terviseriskiks kõikides heaoluriikides, eriti muidugi superriigis USAs.
Soja tõestas end aeglaselt, aga veenvalt
Tagantjärele võib soja võidukäiku Läänes kirjeldada USA näite põhjal lühidalt nõnda. Juba enne soja tervistavate omaduste avastamist ilmusid sojatooted tervisepoodidesse, sihtgrupiks piimavalkudele allergilised lapsed ning piimasuhkru ehk laktoosi mittetalujad. Kui marketite terviseriiulitele hakati välja panema sojavalgust toodetud lihaasendajaid, tekkis teine arvestatav tarbijarühm lihavältijate näol. Toitlustusteadlaste kannatliku selgitustöö tulemusena leidsid sojatooted pikapeale tee ka tavatarbijani. Eriti plahvatuslik oli areng aastatel 2001–2004, mil poodidesse ilmus 1600 uut sojavalku sisaldavat toodet. Ajavahemikul 1992–2004 suurenes sojatoodete müük rahalises vääringus 13 korda ning oli perioodi lõpul ligi 4 miljardit dollarit.
Eestlane peaks unustama möödaniku
Väikesel Eestimaal seistakse praegu üpris kõhklevalt soja juurde viiva tee alguses ega osata võtta kindlat seisukohta. Tehti ju sojale karuteene eelmise riigikorra loojangul, kui toidu- ja valuutanappuse tõttu segati sojajahu häirivalt suurtes kogustes nii vorstidesse ja hakklihasse kui maiustustesse. Eestlasele on omane nii konservatiivne hoiak uue suhtes kui ka talupoeglik tõrksus igasuguse sunduse vastu. Pole siis ime, et tolleaegses meedias ilmunud kirjutisi soja tervislikkusest peeti lausvaleks ja vaesuse suitsukatteks. Soja maine kisti sellega eestlase silmis ebaõiglaselt madalale ning vajab nüüd kiiret ja veenvat taastamist.
Kuna meie elutingimused on muutunud, ei peaks soja enam seonduma vaesusega ning iga ärgas ja oma tervisest huvitatu võiks omandada uued arusaamad. Seda peaks kõigiti soodustama ka kodumaine, Järvamaal Peetris asuva uhiuue tehase maailmatasemel toodang. Firma SojaFoods Baltic OÜ juhtide kinnitusel pruugitakse tooraineks Moldovas kasvatatud turvalisi, geneetiliselt muundamata sojaube. Veelgi rõõmustavam on tõenäosus hakata tulevikus toorainet saama kohalikelt põllumeestelt.
Head eestimaised sojatooted
Sojas leidub rõõmustavalt palju organismile vajalikku. Peetris toodetud tofu, võided ja kodujuust sisaldavad 11–13% taimseid valke. Need on organismi poolt täielikult omastatavad ning suudavad suurepäraselt asendada loomsete valkude rolli kõikides elutähtsates protsessides. Samavõrra on nimetatud toodetes ülisoodsa koostisega ja täiesti kolesteroolivaba taimset rasva. Ei tohiks unustada, et rasva vajab organism mitte ainult energia saamiseks, vaid ka elutähtsate rasvaslahustuvate vitamiinide omastamiseks. Naatriumi, mille liigtarbimine keedusoola koostises tekitab heaoluriikides palju tervisehädas id, leidub vaid mõnes tootes ja kaduvväikeses koguses.
Sojatoodete mainimisväärseks soodsaks omaduseks on kiire küllastustunde tekitamine ja pikalt kestev täiskõhutunne. Ohtrasti leidub sojas normaalsele seedimisele hädavajalikke kiudaineid ja kõiki elutegevuse seisukohalt tähtsaid mineraale. Soja hüvede hulka kuulub ka peaaegu olematu maitse. Seepärast on piimatoodete asendajate puhul põhjust rääkida pigem harjumuspärase piimamaitse puudumisest kui mingist väga võõrast maitsest. Vaevutuntavat oamaitset saab soovi korral maskeerida ürtide, vürtside ja muude maitseandjatega. Kas seda üldse vaja teha on, on muidugi iseküsimus.
Maitsestamata sojakodujuust (10,3% rasva) on tore ja universaalne toiduaine, mis pannikuumuses muutub ebaootuspäraselt pehmeks ja mõnusaks. Kui panete kodujuustule juurde tomati-, paprika- ja porrutükikesi, saate kiire ja maitsva panniroa. Lisades kodujuustule veidi meelepärast vedelikku, saate sauseguri abil toreda koheva võide, mis passib ka pidulikul puhul võileivatordi määrdeks või rullide täidiseks. Võiet on võimalik maitsestada ja täiendada ükskõik millise soolase, magusa või neutraalse lisandiga: ürdid ja vürtsid, aga ka helbed ja seemned, rosinad jm kuivatatud puuviljad ning muidugi ka püreed ja moosid. Vaimustavalt pikantse võide saab valmis-pestokastme lisamisel. Mõnusaid smuutijooke saab suurema koguse mahla, piima või jogurti ning moosi, marjade või puuvilja abil.
Rohkem kui toiduaine
Alljärgnev pikk loetelu põhineb ligi 40 aasta pikkusel uurimistööl nii lääneriikides kui ka Jaapanis. Tulemused näitavad, et sojavalkude regulaarne (kuus korda nädalas) tarbimine tekitab järgmisi positiivseid nihkeid:
• alandab märgatavalt vere kolesteroolisisaldust
• parandab südametegevust
• mõjub arterite seinu tugevdavalt ja puhastavalt
• soodustab seedimist ning vähendab kõhukinnisust
• lagundab sapikive ja aitab ära hoida uute kivide teket
• reguleerib veresuhkrusisaldust ja insuliini tootmist
• vähendab vähki haigestumise ohtu
• menopausis korvab edukalt looduslikke östrogeene
• stimuleerib mõlema soo suguhormoonide teket
• aitab ära hoida osteoporoosi ehk luude hõrenemist
• seob ja viib välja toksilisi aineid
• ravib närvinõrkust, tugevdab kogu närvisüsteemi
• sarnaselt šokolaadiga tekitab rahuldus- ja heaolutunde
Ühe hiljuti lõppenud laiapinnalise praktilise uurimistöö tulemuste põhjal julgevad teadlased väita, et sojas leiduv koliin taastab seoseid ajurakkude vahel, võimaldades kurikuulsa Alzheimeri tõve kulgu oluliselt aeglustada ja isegi peatada.
