Redise võimalused
• Redise esmaplussiks on töötlemiskadude vähesus. Ostetud redistel langeb juureotsa ja vartejäänuste arvele kõigest kuuendik kaalust. Päris varteta ei saa rediseid müüa, sest siis kaotaksid nad lõikepinnalt palju vett ja juurvili närbub kähku.
• Redise söödav osa sisaldabki kõige rohkem vett, 90–94 protsenti. Veega on redisel üldse eriline suhe, sest kuivas (loe kastmata) kasvanud taimede maa-alune osa jääb väike, puine ning maitselt kibe.
• Süsivesikuid on redistes keskmiselt 4 protsenti, valke ja kiudaineid kõigest protsendi-paari piires.
• Rasvu esineb vaid jälgedena.
• Lahja ja kevadiselt värskendava suutäiena on redis hinnatud ka nende toidulaual, kes hoolikalt toidu kalorsust arvestavad. Ja tõepoolest, sajagrammise redisepundi söömisel saab organism tühised paarkümmend kilokalorit.
• Mikrotoitainetest tuleb tunnustada redise vitamiine ja mineraalaineid.
• Selles taimes on rohkelt vaid vitamiini C, teistest vitamiinidest võiks esile tõsta ka foolhappesisaldust.
• Mineraalidest väärib märkimist redise looduslik väga soodne kaaliumi-naatriumi suhe, mis reguleerib sööja veemajandust. Eelnimetatud suhet ei maksaks siis keedusoola lisamisega rikkuda! Mikroelementidest on redises mainimisväärselt rauda, tsinki ja seleeni.