Sügisroosa

Kalev Kesküla uuris, millist roosat veini pruukida tasub.

Suvi hakkab lõppema, ent sügis tõotab tulla euroopalikult pikk ja soe. Seepärast ei maksa roosa veini ehk rosé joomist veel niipea unustusse jätta. Tallinnas, Jaani kiriku juures istuvate lillemüüjate taha Georg Otsa muusikakooli õue peale on tekkinud värske veiniterrass, mida peab aastaid Gloria Veinikeldrit juhtinud Imre Uussaar. Ilusa päeva vabaõhujoomiseks on paik väga sobiv ja seal võttiski suur degustatsiooniseltskond ette enam kui kaks tosinat roosat.

Algajamatele janustele olgu siinkohal meenutatud, et roosa vein saadakse punastest viinamarjadest, kui neid 6-48 tundi koos kestadega laagerdatakse. Roosa vein peaks ideaaljuhul olema aromaatne ja lilleline nagu valge, aga sisaldama siiski pisut punasele veinile omast vürtsikust ja tanniini. Niisiis hea kompromissjook neile, kes ei suuda valge ja punase vahel valida.

Samas tuleb tunnistada, et eri roosade vahel on ka tublisti erinevusi. Meile kõige tuntum rosé on Rosé d'Anjou. See on Loire'iorust pärinev Groslot' viinamarjast valmistatud poolkuiv vein, mis peaks olema võimalikult värske, aroomiküllane ja hea ka ilma toiduta. Isiklikult pole ma suutnud vanade rosé-veinidega head kontakti leida, nii et minu arvates võiks osta alati võimalikult värske aastakäigu roosat, kuigi Provence'is ja Riojas valmistatakse ka tammevaadis laagerdatud ja seejärel veel pudelis küpsenud rosé'sid. Degustatsioon kinnitas igatahes, et nõrgemaks jäid Anjoude hulgast just vanemad, 2004. aasta veinid.

Kõige jõulisem ja tugevam vana maailma rosé on traditsiooniliselt Rhône'i orust pärinev Tavel. Rahvusvaheliselt on väga tuntud Provence'i rosé (iseloomult ürdine ja piprane), mille põllud algavad lausa Saint-Tropez' plaažidelt, kulgedes põhja poole kuni Alpide jalamini. Provence'i rosé pole selline limpsimisvein nagu Rosé d'Anjou, aga sobib suurepäraselt sooja kliimasse koos sealsete roogade - kõikvõimalike mereandidega. Niisiis on see kahtlemata parem toidu paariline kui Loire'i poolkuiv. Ka Costieres de Nimes'i apellatsiooni roosad kannavad üldjoontes Provence'i identiteeti, olles ehk pisut tumedamad ja täidlasemad.

Mulle meeldisid kõik maitstud Lõuna-Prantsusmaa veinid väga, probleemiks võib olla vahel liiga kõrgele roniv alkoholiprotsent. Château Calissanne oli kindlasti siinse degustatsiooni võitja, tõeliselt muljetavaldava aroomibuketiga. Apellatsiooniga Vin de Pays d'Oc valmistatud rosé'd on enamasti pisut tavalisemad, korralik keskmine. Vin Gris (hall vein) on prantslaste nimetus väga heledale roosale.

Teine rosé-veinide tõotatud maa on Hispaania. Eeskätt julgeksin soovitada Navarra omi, kus tehnoloogia moodne ja ideaaliks kerge värske vein. Olen pidanud Chivite rosé'd alati kindlaks valikuks, nüüd selgub, et väga odav Campo Nuevo on samuti hea. Riojas ei suudeta kuidagi maha salata oma armastust tammevaadi vastu ja kui see on vana, ei disaini vaat veini aroomi just meeldivalt. Samas võib leida põnevaid veine nii Riojast kui teistest Hispaania piirkondadest, mis kõik veinitööstuslikult väga kiiresti moderniseeruvad.

Itaalia on rosé-põllul alles algaja, aga nii Montepulciano kui Sardiinia (Alghero) on igati viisakad, esimene rohkem toidu-, teine janukustutusvein. Mateuse rosé on ehk rahvusvaheliselt kõige enam tuntud Portugali roosa, kuigi mulle meeldib kuivem Gatão rohkem.

Alljärgnevad punktid on ligi paari kümne degustaatori ühistöö tulemus. Hindasime 20 punkti süsteemis, nagu näha, olid Eesti degustaatorid karmimad kui rahvusvaheliselt kombeks.

Mis muud kui lootkem hiidpikka vananaiste-suve, mis meid veel roosa veini juures viibida laseks.

Rosé d'Anjou

1. Sauvion, 2005 - 12,7 punkti

Hele vaarika-lõheroosa. Aroomilt pihlakane, maitselt kuiv, vaarikane ja pohlane ning jõhvikane kergelt mõrkja lõpuga.

2. Barton & Guestier, 2005 - 12,5 punkti

Värvuselt selge jõhvika-vaarika sügavroosa. Aroom magusalt marjane ja puuviljane, õrn greip, vaarikat, jõhvikat ja aprikoosi. Maitselt tüüpiline, kergelt magus ja puuviljane, tsitrushappega ja veidike mõrkja järelmaitsega.

3. Remy-Pannier, 2005 - 11,5 punkti

Värvus kahvatu lõheroosa. Aroomilt vaarikas-maasikas, hea küps arbuus ja natuke melonit ning mustsõstralehte. Maitselt magusamapoolne, kerge ja lihtsalt joodav mahlane värske vein. Järelmaitses hea tsitrushape.

4. Les Claircomtes, Donatien Bahuaud, 2005 - 11,2 punkti

Särav arbuusipunane, aroomilt sõstrane, isegi veidi vürtsikas, tunda pohla ja haput kirssi. Maitselt kuiv jõhvikane ja vürtsine. Kerge leivaröst ja mõrkjus ning mõõdukas hape. Hea toiduvein.

5. Domaine du Bois Planté, Henry de Brieres, 2004 - 9,9 punkti

Punaka telliskivivärviga, aroomilt hapukas ja marjane. Maitselt maasikane ja kergelt mõrkjas. Järelmaitses üleküpsenud puuviljad ja kerge happesus.

6. Calvet, 2004 - 7,9 punkti

Värvus ilus vaarika-lõheroosa, pisut hägune.

Aroom natuke üleküpsenud, tunda kuivatatud jõhvikaid, pohli ja vaarikaid.

Maitselt mahlane, kuid kergelt vesine, sest magusust ja hapet vähevõitu.

Vein kergelt joodav keskmise täidlusega.

Muu Prantsusmaa

1. Château Calissanne, Côtes de Provence, 2005 - 16,0 punkti

Sügav helkiv lõheroosa punase varjundiga. Aroomilt parfüümne, küpsed marjad, vaarikane, ka kergelt basiilikune-ürdine ja vürtsine. Maitses pohla, jõhvikat, hapukat toorest sõstart. Vein mahlane ja suurepärase happega. Oivaline toiduvein.

2. Château de Tuilerie, Costieres de Nimes, 2005 - 15,0 punkti

Värvus ilus sügav vaarika-lõheroosa. Aroomilt marjane ja puuviljane, veidi vaarikaselt magus. Maitselt natuke alkohoolne, mis varjutab algul marjasuse, kuid hiljem taandub. Järelmaitses kirsikivi, mille hape söögi kõrval kindlasti taandub.

3. Seigneurs de Bergerac Rosé Yvon Mau, 2004 - 13,6 punkti

Oranžikas särav-sügav roosa. Aroomilt sõstrane ja ürdine. Maitselt kuiv, mõnusalt mahlane ja vürtsine magusa puuviljanüansiga.

4. Beaurevoir, M. Chapoutier, Tavel, 2005 - 13,0 punkti

Tume vaarikavärvi punakas-roosa.. Aroomis ürdid, mustad vürtsid, nelk, muskaat. Marjadest vaarikad ja kirsid. Aroom sügav ja jõuline. Maitses pehme park, vürtsine, tunda jõhvikat ja pohla. Jõulise happega võimas toiduvein.

6. La Jasso de Calisanne, Côtes de Provence, 2005 - 12,8 punkti

Värvuselt kahvaturoosa. Aroomilt ürdine ja marjane, kergelt mesine ja vaarikane. Maitses tunda kirsimõrudust, natuke fermendilõhna. Üsna vürtsikas ja kuiv.

7. Cellieres des Dauphins, Côtes du Rhône Rosé, 2004 - 12,1 punkti

Värvuselt veidi hägune lõheroosa. Aroomis tunda leivarösti, ürte ja vürtse, marjadest maasikas. Maitselt samuti maasikane, vaarikane ja pohlane ning jõhvikane. Natuke vürtse ja kergelt alkohoolne.

8. Couleurs de Sud Grenache Gris, Vin de Pays d´Oc - 11,9 punkti

Õrn roosa heleda värvusega. Aroomilt marjane ja puuviljane, tunda õuna. Maitselt kuiv, täidlasepoolne, hea happega, tunda ka kerget vürtsi. Hea aperitiivne vein.

9. Castel Syrah Rose, Vin de Pays d´Oc, 2003 - 9,7 punkti

Värvuselt vaarikaroosa punaka alatooniga. Aroomilt jõuline ja küps, veidi agressiivne, kergelt mõrkjas. Maitselt üsna kuiv, tunda mõrkjat kirssi, pohla ja jõhvikat.

Rioja ja Navarra

1. Campo Nuevo, Navarra, 2004 - 14,3 punkti

Vaarikaroosa aromaatne, tunda üleküpsenud punased marjad, kergelt mesine. Maitselt marjane, tagaplaanil mustsõstraleht. Vein kuivemapoolsem ja täidlasem ja mõõdukalt vürtsine.

2. Marques de Caceres, Rioja, 2005 - 13,5 punkti

Värvilt kahvaturoosa, aroomilt magus, marjane ja lihtne - tunda barbarissi.

Maitse vürtsine ja natuke tunda alkoholi, veidi vaarikane ja barbarissi mahlase happega, natuke ürte on ka sees.

3. J. Chivite Gran Feudo, Navarra, 2005 - 13,3 punkti

Tume vaarikaroosa, aroomilt mahlakas, vaarikane. Kergelt ka maasikat ja kirssi.

Maitselt samuti mahlakas, tunda kirssi ja jõhvikat. Kergelt vürtsine ja aperitiivne. Hea vein toidu juurde.

4. Ochoa, Navarra, 2004 - 12,0 punkti

Tumeroosa, aroomis animaalsust ja üleküpsenud marju (vaarikat). Kergelt vürtsikas. Maitse kuivemapoolne, kergelt mõrkjas, rohke hape jätab metalse mulje.

5. Lealtanza Rosado Rioja 2004 - 11,2 punkti

Värvilt särav sügavpunane, aroomilt sõstrane, röstine, samuti tunda vana vaati.

Maitses jõhvikat ja pohla. Järelmaitse kergelt kibekas ja vürtsine.

6. Marques de Riscal Rioja, Rioja 2005 - 9,7 punkti

Vana oranžika sügavroosa tooniga vein, aroomis on tunda piparmünti ja vana tammevaati, pisut pärmine ja puidune. Maitses domineerib puidune vürtsikus, mis tundub kibekas - samas on vein kreemjas ja piprane.

Muu Hispaania

1. M. Torres De Casta, Catalunya, 2005 - 14,0 punkti

Tumedama tooniga punakas-roosa aromaatne vein, tunda pooltooreid punaseid marju, nagu vaarikas, kirss ja jõhvikas. Vein on elava happega, mahlane ja vaarikane. Järelmaitse kuiv ning mõnusalt kirsine.

2. Finca del Mar, Gandia, Utiel Requena, 2005 - 13,1 punkti

Õrnalt lõheroosa, mahlane ja aromaatne vein, kus aroomis on olemas jõhvikat, pohla ja magusaid punaseid sõstraid. Maitse maasikane-vaarikane, kergelt morsine.

3. Freixenet Ash Tree Estate, Tierra de Castilla, 2005 - 11,0 punkti

Heledam roosa punaka alatooniga kerge ja mineraalne vein. Maitselt kergelt magus, natuke puitu ja järelmaitses kirssi.

4. Viña Vilano, Ribera del Duero, 2005 - 10,3 punkti

Sügava punakas-roosa tooniga vein, mis meenutab vaarikamoosi või isegi siirupit. Vein on natuke magusa lõhnaga, barbarissine ja see on ka maitses olemas. Järelmaitse tigedalt kibe ja jõuline, kus esineb pärmine nüanss ja puidusus. Mahlasust võiks olla rohkem.

Itaalia

1. Farnese Montepulciano d'Abruzzo Cerasola, 2005 - 12,4 punkti

Värvilt õhuke vaarikaroosa, aroom sõstrane ja magusalt kirsine. Maitse kergelt magus, karusmarjane, kergelt mõrkja järelmaitsega.

2. Alghero, Rosé di Sardegna, 2005 - 11,5 punkti

Tumedam punakasroosa aromaatne vein, kus aroomis tunda küpsed puuviljad, punane sõstar ja samuti vaarikat. Maitselt mahlakas, täidlane, hea happega vein, mille järelmaitsena jääb suhu vürtsine kirss.

Portugal

1. Mateus Rosé - 13,5 punkti

Helkiv-roosa kihisev vein. Aroomilt põnev - tunda kassipiss ja nõgesepõõsas. Maitse karusmarjane ja kergelt pärmine. Ka siin on tunda nõgest, lisaks aprikoosi. Ilus elav ja hea happega.

2. Gatão Rosé - 11,2 punkti

Lõheroosa, mineraalne ja kergelt kihisev vaarikane-sõstrane jook, mis kõik ka maitses koos kirssidega koosluse loovad. Vein on hea mahlane ja joodav. Kerged vürtsid isegi järelmaitses.