Esimese sammu kodumaise ravimitööstuse rajamiseks astusid 1913. aastal saksa soost apteekrid, kui võtsid nõuks rajada Eestimaa farmatseutilise kaubandusseltsi EPHAG (Estländische Pharmazeutische Handelsgesellschaft) – praeguse Tallinna farmaatsiatehase otsese eelkäija. Juba enne EPHAGi ametlikku asutamist taotlesid hiljem juhatusse valitud apteekrid C. R. Lehbert ja R. Fick luba ümber ehitada elamu Harju tänaval ning luua sinna farmatseutiliste preparaatide valmistamise laboratoorium.

19. aprillil 1914 (uue kalendri järgi 2. mai) kirjutas viitsekuberner resolutsiooni “Luban alustada tööd” – seda kuupäeva loetaksegi farmaatsiatehase sünnipäevaks.

EPHAGi ladudes oli laias valikus parfümeeriasaadusi ja kosmeetikatarbeid parimatest kodu- ja välismaistest tehastest, juukse-, naha-, küüne- ja hambahooldusvahendeid; originaalpakendeis patentravimeid, sidumisvahendeid, kirurgilisi instrumente, kummi- ja klaastarbeid meditsiiniliseks otstarbeks. Samuti kemikaale koduseks ja tööstuslikuks kasutuseks, maitseaineid, essentse.

Esimese maailmasõja aastail ja pärast Vabadussõda arenes ettevõte mõõduka tempoga. 1923. aasta sügisel algasid aga suured muudatused, kui EPHAGile kuuluv hoone sai juurde neljanda korruse ja tehti sisemisi ümberehitusi.

Järgmisel aastal ajakohastati tootmisruume ja laiendati toodangu nomenklatuuri. Tootenimekirja lisandusid estrid, ekstraktid, tabletid ja süsteravimid. Samal aastal avati ettevõtte filiaal Tartus ja uusi jaemüügikauplusi.

1931. aastal liitus EPHAGiga farmaatsiamagister F. Kurroti ja A. Benksoni keemialabor. Peatselt koliti ümber Suur-Kloostri tänaval asuvasse hoonesse, kuhu koondati kogu tootmine. Harju tänavale jäid ainult ühendfirma juhatus, uurimis- ja kontroll-labor ning pood. EPHAGi tootmisüksuses kasutati moodsaid seadmeid: vaakumaparaate, elektri jõul töötavaid tabletipresse, tuubide täitmise masinaid, droogide ja kemikaalide peenestamisveskeid jt.

Ettevõtte tuleviku kindlustamiseks otsustati tihedas konkurentsis tootmist laiendada. Selle tarbeks osteti suur maalapp Tondi tänava äärde, kuhu kerkis arhitekt Robert Natuse projekti järgi kahekorruseline tootmishoone koos abihoonetega. Ümberkolimine uude asukohta, kus farmaatsiatehas tänaseni paikneb, algas 1937. aasta jaanuaris. 1940. aastal EPHAG natsionaliseeriti ja tegevus jätkus vaheaegadeta ka II maailmasõja ajal.

Pärast sõda nimetati ettevõte Tallinna farmatseutiliseks tehaseks, siin hakati esimesena Nõukogude Liidus tootma tuberkuloosivastast ravimit para-aminosalitsüülhapet ja P-vitamiini.

1998. aastal omandas Baltimaade suurim ravimifirma JSC Grindeks Tallinna farmaatsiatehase aktsiate kontrollpaki. Pärast kontsernilepingu sõlmimist käib siiani tihe koostöö.

Allikas: Tallinna farmaatsiatehas