Suveajale kohaselt ja naabritele sarnaselt pakub Tanduur einet ka vabas õhus, mis on kuuma ilmaga kahtlemata mõistlikum valik kui idamaise hõnguga interjöör. Vastukaaluks Elevandi hubasele sisehoovile seisavad Tanduuri Saku-värvides sirmid otse tänaval. Lärmi ja möödakäijaid on selle võrra rohkem, kuid küllap maandub laudade taha ka enam juhuturiste. Omajagu aitab tähelepanu tõmmata ka restorani juurde kuuluv poeke Khazana, mis müüb mitmesugust india pudipadikaupa.

Menüü kirendab esmapilgul nii pööraselt alkoholireklaamidest, et toitude leidmisega on pisut raskusi. Valik on eelroogadest magustoiduni siiski väga lai. Jookidest pakutakse muuhulgas nii magusat kui soolast lassit ja vürtsikat india teed, kuid kuuma ilmaga sobib tulise toidu kõrvale hästi ka õlu. Toitude nimetused menüüs on ingliskeelsed, lisaks roa kirjeldus eesti ja inglise keeles.

Eelroana serveeritud fish kebab (marineeritud ja vardas küpsetatud kalafilee küüslauguga, 139) on õrn ja parasjagu küps ning ka küüslaugumaitse pole üleliia pealetükkiv. Ehkki liha annab india köögis enamasti põnevamaid tulemusi, muudab selle roa huvitavamaks kookoshelvestest ja värskest köögiviljast valmistatud toorsalat. Lisaks sobib kenasti raita (39), mis õigupoolest peaks olema indiapärane jogurtikaste, kuid menüü tunnistab selle ausalt hapukooreks – küllap pole Eestis piisavalt paksu jogurtit saada. Maitsev ja värske loomuga on see igal juhul. Häid sõnu väärib ka papadoms extra hot (krõbe läätseleib sibula, tomati ja maitseainetega, 29), mis on valmistatud spetsiaalses Indiast toodud ahjus. Eelroog söödud, jõuab elamusteootus haripunkti: india supid on sealse köögi eriti hõrk osa. Paraku osutub krevetisupp seente, koore ja puljongiga (59) maitselt küll heaks, kuid väga eestipäraseks ning restorani nime teadmata ei julgeks seost india köögiga kuidagi oletada. Raske uskuda, et nii kaugel maal sedavõrd kodust leent valmistatakse.

Põhiroa kõrvale tuleb lisand tellida eraldi – riis või ja erinevate köögiviljadega (89) ja golden pulao (basmatiriis rosinatega, 79) on kelneri sõnul mõlemad sedavõrd suured, et otsustame kahe sööja jaoks võtta kummastki pool portsjonit. Valik osutub õigeks, sest kogused, ka poolikud, on tõepoolest tohutud. Lõuna-India kanakarri (kanafilee tükid kookospähkliga eriliselt vürtsikas kastmes, 149) ja Masale Wala (lambafilee küüslaugu- tomati-sibula kastme ja maitseainetega, 149) on välimuselt äravahetamiseni sarnased – mõlemad üsna mehises koguses. Maitstes selgub, et vahet pole tõesti kuigi lihtne teha: lammas maitseb muidugi kui lammas ja kana kui kana, aga mõlemad on nii soolased, et tulemus on üpris mage lugu. Lambaroas vilksatab vahepeal ingverit ja muidki vürtse, kanakarris jääb jõuetu kookos aga soolalaviinile kohe alla. Taustal on põnevamaid mekke küll tunda, aga raske soolakardin varjab need sedapuhku sööja keele eest peaaegu täielikult.

Kergendust toob India jäätis pähklite ja roosivee essentsiga (49), mis on idamaistele maiustele kohaselt imalavõitu, kuid aus magusroog ja taastab mingil määral kõikumalöönud usu india köögi võludesse. Tabamata jäänud maitsevarjundite aimdus ei lase aga veel ööselgi magama jääda.

Restoran Tanduur

Vene 7/Apteegi 6

Avatud iga päev 12-24

Hinne: 6