Tervislikud ampsud oliividest
Vahemere rahvastele on oliivipuul sügavam tähendus. Tema sügavad juured kindlustavad lagedaid mäekülgi maalihete vastu, lehed annavad varju kuuma suvepäikese eest, viljad moodustavad baasi ja kaunistuse peaaegu igale roale, väärtuslikust puidust tehakse mööblit või instrumente ja ekstraktid rahustavad vaimu ning tugevdavad keha – isegi sedavõrd, et öeldakse, et need pikendavad eluiga.
Enne Kristust on kirjeldatud, et kuulus Kreeka arst Hippokrates (460–377) andis oma patsientidele ravieesmärgil oliiviõli nii sissevõtmiseks kui ka pealemäärimiseks. Oliiviõli polnud hinnatud mitte ainult heade maitseomaduste ja tervislikkuse tõttu, vaid see oli tõeline elueliksiir. Isegi oliivipuu oksad ja nendest valmistatud pärjad olid suure tunnustuse ja austuse märgiks väljapaistvatele isikutele ja ka sündmustele ning on seda sageli veel praegugi. Õlipuuokstega pärjati sõjakangelasi ja olümpiavõitjaid. Lendavat valget tuvi, kel õlipuuoks noka vahel, kujutatakse tänapäevalgi rahu sümbolina.
Oliivi teekond
Oliivid küpsevad puul 6–8 kuud. Sõltuvalt sordist ja kasvatusviisist võivad viljad olla eri suuruse, värvi ja maitsega. Noored puud alustavad õitsemist 6 aasta vanuselt ja kannavad 50 aastat rikkalikku vilja. Hea saagiaasta vaheldub kehvemaga, nagu meie õunapuudelgi. Saaki koristatakse sügisel – septembris, oktoobris ja novembris, jällegi olenevalt sordist. Äsja korjatud viljad on söömiseks liiga kibedad. Enne tuleb neid fermenteerida ehk söögisoodalahuses ja soolvees kääritada. Oliivid on üsna õli- ja kaloririkkad, sisaldades sõltuvalt sordist ja töötlemisviisist 12–30 protsenti õli. Rohelised oliivid sisaldavad rohkem toiduenergiat ja kaloreid kui mustad, mis seevastu sisaldavad aga rauda.
Töötlemisviisi järgi liigitatakse oliiviõli külmpressitud ja rafineeritud oliiviõliks. Külmpressitud oliiviõli on valmistatud värsketest oliividest, tegemist on esimesest pressist saadud õliga, mis on väga kvaliteetne ja tervislik. Rafineeritud oliiviõli saadakse keemilise töötlemise tulemusena, see on kehvema kvaliteediga, selle tootmine on odavam ja maitse on neutraalsem kui külmpressiõlil. Oliiviõli maitse sõltub kasvupiirkonnast ning oliivisordist.
Insalata di olive
kahele
Värske salat röstitud Pancetta singi ja viigimarjadega salatipadjal koos krõmpsuva redise, noorte sibulate ja pistaatsiapähklitega. Maitset lisab mee-sinepikaste ning marineeritud oliivid.
Vaja läheb
■4 viilu Pancetta sinki
■4 viigimarja
■4 redist
■värsket rohelist sibulat
■salatipõhjaks erinevat rohelist lehtsalatit
■peotäis purustatud pistaatsiapähkleid
■umbes 20 kivideta musta ja rohelist oliivi
■röstitud seesamiseemneid
■küpsetamiseks õli ja võid
Mee-sinepikastmeks
■1 dl oliiviõli
■4 spl mett
■5 spl sinepit
■0,3 dl balsamico’t
■peotäis värsket basiilikut
■soola ja pipart
Valmistamiseks
pruunista kergelt Pancetta ning viigimarjaviilud õli ja või segus. Sega kokku rohelised salatilehed, tükeldatud redised, hakitud sibulavõrsed ja purustatud pistaatsiapähklid. Moodusta neist salatikaussi või taldrikule kena kuhjake.
Kastmeks sega kõik ained omavahel korralikult läbi ja nõrista kastet üle salatipadja. Kõige peale aseta pruunistunud Pancetta singi- ja viigimarjaviilud ning kergelt hakitud oliivid. Kaunista röstitud seesamiseemnetega.
Vaja läheb
■2 diagonaalis lõigatud ciabatta viilu
■125 g mozzarella-pall
■karp kirsstomateid
■1 küüslauguküüs
■6–8 kivideta oliivi
■lutserniidusid
■soola ja musta pipart
Valmistamiseks rösti ciabatta-viilud. Tükelda kirsstomatid ja oliivid väiksemateks tükkideks ning jaga võrdselt ciabatta-viiludele. Lõika küüslauk hästi õhukesteks viiludeks ning aseta tomatite ja oliivide peale. Piserda üle oliiviõliga ja maitsesta veskist jahvatatud soola ning pipraga. Rebi mozzarella juust, pune ja basiiliku lehed ning säti tomati-oliivisalati peale ja kaunista lutserniidudega. Piserda peale paar tilka oliiviõli.
Veinisoovitus
Juurde sobib pakkuda pokaal külma Pinot Grigio Rose veini. See õrnroosa varjundiga kerge, aromaatne ja värske Pinot Grigio vein, mida kutsutakse oma värvuse tõttu ka blush’iks ehk punetavaks Pinot Grigioks (õrnalt roosa varjundi saamiseks lisatakse Sangiovese viinamarjakesti). Tegu on trendika suveveiniga, mis sobib eraldi aperitiiviks, aga ka koos kergete salatite ja suupistetega.
Koorene vanillijäätis koos aromaatse sidrunioliiviõli, riivitud sidrunikoore ja värske mündiga loovad suurepärase koosluse.
Vaja läheb
■1 pall vanilliplombiiri
■1–2 sl sidrunioliiviõli
■½ sidruni mahl ja riivitud koor
■1–2 mündi lehte
Valmistamiseks sega oliiviõli värske sidrunimahlaga. Võta parajalt suur jäätisepall, aseta väiksesse klaasi või desserdikaussi. Piserda jäätisele sidrunioliiviõli, riivi peale sidrunikoort ning kaunista jäätis paari mündilehega.