29.02.2008, 00:00
Toit ja liikumine on seotud
„Analüüsimata toiduvalik toob meile patsiente. See ongi põhjus, miks ma räägin toitumise tähtsusest,” arutleb Ida-Tallinna Keskhaigla Magdaleena üksuse taastusraviarst Eve Sooba.
Elu on läinud paremaks ja nälga praktiliselt enam ei tunta. See on
aga kaasa toonud uued probleemid – vale toitumise ja
ületoitumise.
Eestlaste traditsiooniline toitumisstiil on
pärit ajast, mil töötati pikki päevi põllul. Kestev
raske füüsiline töö, mis kulutab palju energiat, aga
tähendab teistsugust söömisstiili kui kontoris veedetud
päevad seda eeldaksid.
Ka kokkuhoidlikkus kipub eestlastel
veres olema. Tervislik toit on ebatervislikust kallim ning sageli
püüavad väiksema sissetulekuga inimesed kokku hoida toidu
tervislikkuse arvelt. Samas on toiduvalik kauplustes hästi suur ning
inimestel on kerge osta kokku palju erinevaid kõrge kaloraažiga
toiduaineid.
Omaette teemat vääriksid eestlaste pidulauad.
Traditsioonid on visad taanduma ning korralik pidulaud on tihtipeale seapraad,
lisaks suvel grillitud kaelakarbonaad ja grillvorstid või kõrge
rasvasisaldusega hapukoorega tehtud salatid, mille juurde juuakse ohtralt
alkoholi. Ja peo lõpetab tort või kringel või
mõlemad.
Banketilauad on küll kaunid, kuid väga
sageli on ka seal tervislikud suupisted vähemuses – lõviosa
pakutavast moodustub kõrge kalorsusega lihast, juustudest, vahustatud
leivakatetest, kusjuures värske aedvili, rohelised salatid, paprika-,
kurgi- või tomatilõigud jäävad vähemusse. Ise
bankettidel viibides olen märganud, et pakutavad puuviljavaagnad aga
tühjenevad kõige kiiremini, ju siis sööjad sooviksid
ikkagi tervislikku.
Toiduvalikut mõjutab ka vanus –
noortel pole tervislikuks toitumiseks sageli aega, vanadel aga napib isu ning
motivatsiooni endale süüa teha. Ülekaaluliste laste puhul peaks
ka puuvilja osa olema tagasihoidlikum ning suurendada tuleks aedvilja
osakaalu.
Tervise riskifaktorite pingerida
Maailma terviseraportis on välja toodud kümme terviseriskifaktorit.
Neist viis on otseselt seotud toitumisharjumustega – kõrge
vererõhk, alkoholi tarbimine, rauadefitsiit organismis, kõrge
kolesteroolitase ja ülekaal. Ülejäänud viis on ebaturvaline
seks, suitsetamine, vee kvaliteet, sanitaartingimused ja vähene
hügieen ning tahkekütuste suits siseruumides. Nagu näha, on
enamike riskifaktorite ärahoidmine elustiili ja valikute küsimus.
Seda, kui lihtne on teha tervislikke valikuid, näitavad ka Eesti
südame-veresoonkonna haiguste preventsiooni juhised. Viis portsjonit puu-
ja köögivilja päevas aitab langetada haigestumist kroonilistesse
haigustesse kuni 20%. Üks portsjon alandab riski haigestuda
südame-veresoonkonna haigustesse 4% ja südameinfarkti 6%, samuti
aitab see alandada vererõhku.
Väär toitumine
võib viia erinevate haigusteni. Neist tuntumad on ainevahetushaigused
(näiteks podagra ja II tüübi diabeet), südame-veresoonkonna
haigused (kõrgvererõhutõbi, ateroskleroos ja südame
isheemiatõbi), rasvumine ja seedeelundite haigused, näiteks
reflukstõbi.
Pilk toidusedelisse
Soovitav puu- ja köögiviljanorm päevas on 400–500
grammi, eestlane tarbib keskmiselt 260 grammi, olles uuringute kohaselt
Baltimaade madalaima puu- ja köögiviljade tarbimise harjumusega. Ka
Põhjamaade uuringutes on eestlased puu- ja
köögiviljatarbimiselt viimased.
Lihtsaim meetod päevast
värske toidu hulka suurendada on väikeste vahepalade harjumuseks
muutmine – suupäraselt sobivad selleks vahepalaks näiteks
õunad.
Enamik eestlasi võiks oma puu- ja
köögiviljatarbimisharjumuse rahumeeli kolmekordistada. Kahekordistada
v&a
mp;o
tilde;iks kalasöömise ja leivatarbimise ja valgest jahust valmistatud
toodetest hoopis loobuda.
Ise toidu valmistamine on reeglina
tervislikum kui tööstuslikult eelvalmistatud toitude kasutamine. Seda
mitmel põhjusel. Ise toitu tehes on võimalus otsustada
tervislikumate taimsete õlide kasuks ning vältida margariiniga
praadimist, vähendades nii transrasvhapete osakaalu toidus. Ka lisatakse
ise süüa tehes üldjuhul vähem soola ning soola asemel saab
kasutada küüslauku, ürte ja maitsetaimi.
Toit
ja liikumine
Kui rääkida tervislikumast
eluviisist, on toitumine ja liikumine omavahel tihedalt seotud. Nagu ülal
mainitud, kui eluviis ei eelda pidevat tööd vabas õhus, tuleks
liikumise osakaalu suurendada ja toitumise oma korrigeerida.
Kaks-kolm korda nädalas pool tundi korraga liikumist on suhteliselt
vähe, seega tuleks sellise eluviisi puhul kaloritarbimisel pilk peal
hoida. Ohtram liikumine lubab veidi vabamat toiduvalikut.
Uuringud
näitavad, et 53% meestest ja 47,4% naistest liigub alla kahe korra
nädalas. Olulisel määral on kasvanud ka istuva töö
hulk.
Samas on liikumiskäitumine küllalt hõlpsasti
ümber hinnatav ja mõjutatav. 2006. aastal tehtud uuringus selgus,
et 50% eestlastest põhjendab vähest liikumist ajanappusega, vanemad
inimesed arvavad, et nad on liikumiseks liiga vanad. Kolmas populaarne
mitteliikumise põhjus oli „Tervis ei luba”.
Sama
uuringu järgi aga on eestlased – vähesele liikuvusele vaatamata
– teadlikud liikumise tähtsusest. 71% vastanutest teadis, et
liikumine parandab meeleolu, kolmandik vastanutest, et liikumine alandab
kolesterooli hulka organismis ning umbes pooled teadsid, et liikumine on
kasulik südame-veresoonkonna haiguste ennetamiseks.
Oluline
oleks teada ka seda, et ei vanus ega haigus ei peaks olema mitteliikumise
põhjuseks. Pigem vastupidi – kui enne pole olnud mahti tervisele
mõelda, tuleks seda teha nüüd.
Keskmine
füüsiline aktiivsus võiks olla 3,5 tundi nädalas, millele
lisanduks n-ö olmeline liikumine – tööle ja tagasi.
Tasub teada!
• Toidukordade arv on oluline.
• Ka sale inimene võib toituda südamele ebatervislikult.
• Puudu on taimsetest õlidest, puu- ja köögiviljadest.
• Magusad söögid-joogid on laste kiusajad.
• Liikumisel on väga tähtis, et harrastus kujuneks harjumuseks.
• Liigne nälgimine hävitab lihased (katabolism).
• Madalama sissetulekuga inimesed söövad vähem tervislikult.
• Väsimus ja ületöötamine on tervisliku eluviisi harrastamise takistajad.
• Toidukordade arv on oluline.
• Ka sale inimene võib toituda südamele ebatervislikult.
• Puudu on taimsetest õlidest, puu- ja köögiviljadest.
• Magusad söögid-joogid on laste kiusajad.
• Liikumisel on väga tähtis, et harrastus kujuneks harjumuseks.
• Liigne nälgimine hävitab lihased (katabolism).
• Madalama sissetulekuga inimesed söövad vähem tervislikult.
• Väsimus ja ületöötamine on tervisliku eluviisi harrastamise takistajad.