Valmistamiseks kutsu sõbrad kokku, rulli pastatainas lahti ning igaüks teeb ise omale vastava supi-gnocchi ja sina leeme juurde. 

Materjal 

  • 200 g kanafileed
  • 200 g spinatit
  • 100 g Eesti juustu
  • 4 dl durumjahu
  • 3 sl oliiviõli
  • klaas vett
  • 100 g tomatipastat
  • 300 g tomateid
  • 400 g kookospiima
  • üks suurem sibul
  • paar küünt küüslauku
  • tundega tšillipipart
  • parmesani 
  • tüümiani ja sidrunheina
  • soola ja pipart

Kokkupanek

Pièce de résistance selle supi puhul lasub gnocchi’des. Nende valmistamisest ka alustame. Võta vajalik kogus durumjahu ning sega sellesse oliiviõli ja vesi. Mätsi kokku käte küljest lahti tulev pätsike ja lase sellel seista. Täidise valmistamisel kasuta korralikku vana rauast vändaga masinat. Lase sealt korra läbi kana ja spinat, maitsesta ja sega hästi. Haki juurde tüümiani ning küüslauku. Prae saadud segu oliiviõliga pannil kergelt läbi. Lase pisut jahtuda ning nii 60 kraadi juures sega sisse Eesti juust ning pisut parmesani. Sega ja maitsesta. 

Lase tainas läbi pastamasina või rulli niisama umbes 2 millimeetri paksuseks ning lõika välja kas kolmnurk, ring, kuup või mõni muu kujund, millised sinu gnocchi’d olla võiksid. Mässi lusikatäis segu tainasse ja pressi kinni. Keeda kerges sool- ja õlivees al dente’ks. 

Keeda supileem puljongist, kookospiimast, tomatipastast ja tomatitest. Lisa ka sibulat. Lase blenderis pärast 10 minutit keetmist kreemjaks ning pane tagasi tulele. Lisa gnocchi’d ja keeda mõnusaks. Serveerimisel tõsta leem kaussi ja lisa ilustuseks just tiritud tüümianilehti ja sidrunheina.

Veinisoovitus

Gnocchi’sid seostatakse Toscanaga, aga vahel ka Emilia-Romagnaga (maakond ümber Bologna), kes peab ennast pasta hälliks. Kuna Emilia-Romagna pole veinide poolest kuigi kuulus, soovitaksin kana, juustu ja spinati gnocchi’de juurde Toscana veine. Et valged veinid hakkavad ka meil populaarsust koguma, siis kindlasti sobiks Toscana kuulsaim valge Vernaccia di San Gimignano. Aga miks mitte ka Villa Antinori Bianco. Igas supermarketis leidub meeldivat Orvietot (soovitan tootjat nimega Bigi), mis on küll Umbria vein, aga ärgem olgem tähenärijad.

Muidugi on alati paslik juua ka punaveini. Aga siis midagi noort ja kerget, mitte Chianti Classico Riservat, vaid lihtsat noort Chiantit või Rosso di Toscanat või muidu Sangioveset. Farnese Sangiovese Terre di Chieti on suurepärane. Peaasi, et vein oleks kerge, mahlane ja hea happega.

Kalev Kesküla