Toyota hübriid: mõistlik ja praktiline

Hübriidajamiga auto ei ole ammu enam keskkonnateadlik seisukohavõtt, vaid igapäevane normaalsus. Kui aastal 1997 veeres liinilt maailma esimene hübriid, Toyota Prius, ei osanud keegi ennustada, kui populaarseks sisepõlemismootori ja elektriajami kombinatsioonis jõuallikatega autod saavad.

Täna nimetame Priust lugupidavalt „kõikide hübriidide emaks“ ning ei kergita kulmugi, kui järjekordne autotootja otsustab kogu mudelipargi “kaheajamiliseks” ümber ehitada. Jätkuvalt on Toyota ainus, kelle mudelinimistust leiab hübriidversiooni nii kompaktsemas kui ka ruumikamas vormis.

On mitmeid põhjusi, miks hübriidajamiga auto järjest populaarsust kasvatab. Siinkohal ei räägi me üksnes elektriautodest, mis on vaheetapiks vesinikupõhisele autole. Me räägime mõtteviisist tervikuna.

Kaks on parem kui üks

Hübriidajamis töötavad käsikäes sisepõlemismootor ja elektriajam. Toyota hübriidides assisteerib elektriajamit Atkinsoni tsükliga bensiinimootor, kusjuures sisepõlemismootorit on vaja üksnes teatud juhtudel särtsaka assistendina – kohalt võttes ja sõitu alustades töötab elektrimootor, mida vajadusel toetab bensiinimootor.

Parimal juhul saab suurema osa linnasõitudest ja lühematest retkedest üksnes elektrijõul teha. Sealjuures hiirvaikselt. See on koht, kus räägime saaste vähendamisest – Toyota hübriidide elekter tuleb auto oma jõujaamast.

Erinev on see vaid pistikhübriidide puhul, kus on võimalik umbes poolsada kilomeetrit puhta elektriga sõiduulatust saada juhtmest akut laadides. Kui pistikhübriidil aku tühjeneb, lülitub elektrisõidurežiim ümber hübriidsõidurežiimile.

Lisaks kaksikajamile on Toyota hübriididel ka nutikas rekuperatsioon ehk pidurdusenergia kogumine ning taaskasutamine. Šveitsis saab muidugi palju rohkem särtsutada, sest neil on seal mäed… aga ka meie ummikutes koguneb taaskasutatavaid sõidukilomeetreid üksjagu.

Kas hübriid või pistikhübriid?

Mugavust hindavad inimesed eelistavad tavahübriidi, millega pole muud muret kui vajutada start-nuppu, lükata käik sisse ja sõita. Toyotal on valikus kompaktsemaid ja ruumikamaid hübriide – Yarisest RAV4ni.

Kel aga kindel tahtmine läbida lühemaid vahemaid üksnes elektriga, eelistab pistikhübriidi. Õhtul “saba” kodus seina, aku täis, hommikul tööle ning koju jõudes auto taas pistikusse. Linlastes pistikhübriidi omanike sõnul on bensiinijaama asja heal juhul kord kuus. Toyotal on valikus ka Priuse pistikhübriid, millele eriti öko juht saab juurde osta katusele kinnitatava päikesepaneeli.

Hooldamine, see on imelihtne

Hübriidajamiga auto hooldamine on sama lihtne kui tavalisegi auto puhul: teenindusse tuleb pöörduda õigel ajal. Seda, millal on vaja, oskab öelda tark auto.

Tavaautoga võrreldes on hübriidauto pidamine igapidi ökom: kuna osa ajast sõidab auto vaid elektrijõul, ei kuluta see sisepõlemismootorit. Rekuperatsioon säästab pidureid. Auto on häälestatud liikuma kestlikult ning see annab sõiduki elueale tervikuna juurde. Egas asjata öelda, et Toyotal on vaid üks häda – see auto on igavene. Euroopa hinnatuima tehniliste ülevaatuste statistika, Saksamaa autoliidu ADAC TÜV “vanakeste” sektsioonis rokivad hübriidajamiga Priused lagunematute autode tabeli esiotsas, ja tõenäoliselt jäävadki sinna.

Sõitmine on elamuslik

Pange mõni sisepõlemismootoriga auto Toyota hübriidiga joonele ja vaadake, kumb kiiremini minema saab. See “tavaline”? Ainult siis, kui annate edumaad. Niipea kui vajutada pedaali, annab elektrimootor kogu olemasoleva pöördemomendi juhi käsutusse ning veendute isegi, kui kiiresti ja vaikselt kohalt ära saate.

Kuid kiirendamine on vaid üks osa elamusest. Peamine on sõidu sujuvus tervikuna – enamuse ajast on auto sõitjateruumis nii vaikne, et võib kuulda mõtteid oma peas. Kütusekulu, mis sõltuvalt sõidu iseloomust võib jääda ka alla kahe liitri 100 km kohta, paneb nii mõnegi arvama, et näidik on katki läinud. Hooldusmeistrid muigavadki, et kõige sagedamini pöörduvad värsked hübriidautode omanikud teenindusse murega, et kütusepaagi ava kipub sammalduma…

Elamuslikuks teeb sõidu seegi, kui autosse juhtub istuma inimene, kes hübriididest mitte midagi ei tea. See ilme on hindamatu, kui ta kogeb kiirendust, kuuleb vaikust oma kõrvus ja kokkuvõtet ülalpidamiskuludest.

Mitte kas mehele või naisele, vaid mõlemale!

Hübriidauto puhul pole küsimust, kas see sobib mehele või naisele – päris kindlasti sobib see mõlemale! Toyota on disaininud oma autod nõnda, et need oleks käepärased kõigile. Piltlikult öeldes on tegu nii loodus- kui ka inimsõbraliku autoga. Mudelivalik ulatub igapäevaautodest võimekate linnamaasturiteni.

Toyota Yaris hübriid sobib hästi linlasele, kes tahab linnadžunglis osavalt ja vilkalt kulgeda. Uue põlvkonna Yaris on särtsakas ja käepärane ning sel on peal Toyota värskeim hübriidtehnoloogia ja küllaga mugavusvarustust. Märkida tasub sedagi, et eelmisel aastal teenis uus Yaris Euro NCAPi ohutuskatses maksimaalsed viis tärni ning iga Yarise standardvarustuses on Toyota aktiivsete ohutussüsteemide pakett Toyota Safety Sense.

Toyota Auris võib kanda nii esindus- kui pereauto nime – kõige levinum sõiduk ettevõtete autopargis ning erakordselt armastatud perede poolt. Ruumikas, ökonoomne, vastupidav – mida enamat ühelt autolt tahta? Universaalkerega Auris Touring Sports täiendab iga pere vajadusi just funktsionaalsuse ja ruumikusega.

Toyota RAV4 linnamaastur on statistika põhjal tõeline meeste silmarõõm, kuid naised armastavad seda vähemalt sama palju. Seiklus ja sport on selle auto keskmised nimed. Ligi pooltel juhtudel eelistavad kliendid RAV4 just hübriidmaasturina. Alates selle turule tulekust, on RAV4st kindlalt kujunemas hübriidmaasturi sünonüüm. Linnamaasturile omane funktsionaalsus ja praktilisus kombineerituna Toyota hübriidi sõiduomadustega on RAV4st teinud eelistatuima valiku oma klassis.

Toyota C-HR on tõenäoliselt kõige julgema kujundusega sportkupeemaastur, mida endale üldse ette kujutada. Selle hübriidi rooli istub tõeliselt stiilne ja julge inimene, kes pole nõus kompromisse tegema.