Lisaks töötoale tasub kindlasti vaadata muuseumi kollektsiooni, kust võib leida väga suurejoonelisi martsipanist taieseid. Nii suuremaid kui väiksemaid rõõmustavad Shrek, kolm põrsakest, pitsilised roosad nukud, rotiaasta suur rott, Raekoda, mitmesugused maskid ja muusikainstrumendid ning palju muud. Meeldivaks üllatuseks on president Ilvese skulptuur, mis on küllaltki originaalilähedane.
Kui Viru tänava Martsipanimuuseum esindab tänapäevast, Ungarist pärit toodangut, siis Maiasmoka majas asuva Kalevi martsipanimuuseumi toas on tunda ajaloolist ja rahvuslikku hõngu. Mandlitest ja tuhksuhkrust valmistatud maiustuse leiutamise au pärast on Tallinn ja Lübeck vaielnud juba aastasadu. Algul valmistati Panis Martius't või Marci Panis't Euroopa vanimas, Raeapteegis ning seda müüdi ravimina. Raeapteek tellis kiviraidur Arent Passerilt linna vapi kujutisega martsipanivormid, mille järgi tehti martsipanist torte, mida peeti pühade ajal sobivaks kingituseks raehärradele. Kalevis (mis on aja jooksul kandnud eri nimesid, kuulsaim Stude) on martsipani toodetud ettevõtte aegade algusest. Martsipani maine oli väga kõrge juba vanasti - seda saadeti XIX sajandil kingituseks Vene tsaari perele ning õukonnale. Martsipan oli minev ekspordiartikkel.

Kolm aastat tagasi tegi Kalev saja aasta vanuste vormide põhjal uued vormid, mille järgi nüüd käsitsi martsipanist kujukesi uuesti toodetakse. Valik on lai ning kunstnik Külli Mihklal on õnnestunud säilitada maalitud kujude traditsioonilisus. Muuseumitoa vaateaknad on atraktiivsed ja sealt võib alati leida midagi hooajalist. See jätkab omamoodi Stude kuldaega. Martsipanimaalija sõnul on eriti populaarsed rahvariietes martsipaninukud, mida saadetakse kingituseks oma väliseestlastest tuttavatele ja nende lastele. Sõbrapäeval võib lasta martsipanist kujule peale maalida kalli inimese nime või miks mitte ka luuletuse.

Jaan Krossi raamat “Mardileib” jutustab meile legendi martsipani sündimisest keskaegse Tallinna Raeapteegis. Raamatu peategelaseks on tedretähniline, punase pea ja nöbininaga apteekriõpilane Mart, kes selleks, et tema meister hõbedast ilma ei jääks, ravimi asemel martsipani kokku segab. Nimelt on Mart veendunud, et abivajav raehärra halvamaitselise ravimi eest hõbedat välja ei käi, ning otsustab seetõttu oma meistrile soovitud komponentide asemel midagi muud ulatada. Elevandiluujahu asemel mandlijahu, rästikukeelte asemel kaneeli, pääsukesepesade asemel kärjemett, viiruki asemel siirupit ning loomulikult tuhksuhkrut. Selle, kuidas valeravim toimis ja mis Mardileiva nime kandvast massist edasi sai, leiate raamatust.