Alam-Austria on üks suur veinipiirkond, kus asub üle 30 000 hektari veiniaedu ning mis koosneb veel omakorda kaheksast sisekasvualast. Siia kuuluvat suurimat ala nimega Weinviertel tuntakse kui Grüner Veltlineri maad. Sama kandi Kremstali ja Wachau kasvualad kulgevad mööda Doonau kaldaid ja veiniaiad asetsevad enamikul marjakasvatajail kivistel ja järskudel mäenõlvadel, kus ainult käsitsikorje on võimalik. Tegemist on lausa käsitööveinidega, mille rasked kasvutingimused selle veini küll natuke oma naabritest kallimaks teevad, kuid uskuge – see kõik väljendub lõppkokkuvõttes ka veini aroomi- ja maitsekoosluses. Kiviselt kaljune pinnas annab nendesse veinidesse kordumatu mineraalsuse.

Võimalustest tulvil

Samuti asuvad siin veel sellised huvitavad alad nagu Carnuntum, Donauland, Kamptal, Thermenregion ja Traisental. Peamisteks viinamarjasortideks on Grüner Veltliner, Riesling, Pinot Blanc, Chardonnay, Roter Veltliner, Weissburgunder (Pinot Blanc) ja Grauburgunder (Pinot Gris). Punastest tasuks meelde jätta Sankt Laurent, Zweigelt ja loomulikult kasvab siin väheke Cabernet Sauvignoni. Väga head ja levinud on nende marjade omavahelised segud, millest meil mõned ka Wachau piirkonnast saadaval.

Vaieldamatu liider ja võiks öelda lausa Austria salarelv on Grüner Veltliner – mis annab tulemit pea kõigis neis regioonides. Kamptalis ja Weinviertelis on see vein iseloomult natuke pehmem ja mahlasem, samas Wachaus ja ja Kremstalis kuivem ja muidugi hästi mineraalne. Mõnede veinide puhul jääb lausa mulje, et vein elab suus. Sellest marjast tehakse veine kuivast kuni päris magusani välja, lõpetades Trockenbeerenauslese ja Eisweiniga. Vein on iseloomult piprane ja mineraalne, tulvil tsitrusi ja samuti pirniaroomi ja -maitset. Veidi magusamates variantides lisanduvad ka troopilised nüansid, nagu virsik, melon ja vahel ka ananass.

Värskuse võlu

Austria salarelvaks saab pidada ka Rieslingit, mis eelkõige annab head tulemit Wachaus, Kremstalis ja Kamptalis. Vein on reeglina väga värske ja tsitruseline, õunane ning samuti suurepärase mineraalsusega. Kõrgetelt terrassidelt pärit nooblid Rieslingud on ka väga hea küpsemispotentsiaaliga – julgeks väita, et lausa kuni paarikümne aastani välja, vaata et rohkemgi. Kuid alustama peaks ikkagi noorematest. Selline Riesling võiks olla heaks aperitiivseks jõuluveiniks. Maitseelamus on suurepärane vaheldus punasele veinile ja sobib oma happe, mineraalsuse ja puuviljasusega väga hästi kokku eestlastele omaste jõuluroogadega, hapukapsa ja sealihagagi.

Alam-Austria perekondlikud traditsioonid veinitootmises on silmatorkavad – kõik valdused on ülipisikesed ja veini toodetakse tõesti väikestes kogustes. Pea igas veinimõisas on omanik ka veinimeister ja loomulikult on nad kõik väga uhked – ja põhjendatult – oma veinide üle. Lõppkokkuvõttes võiks öelda, et peame olema üsna õnnelikud, et need suured ja ilusad veinid üldse meieni jõuavad..

Jõuluveini soovitus

Lenz Moser Wachau Riesling 2004 on hea hinnaga vein.

Salomon Undhof Lindberg Grüner Veltliner 2004 ja Salomon Riesling Steinterrassen 2004 Kremstalist on mõlemad head näited, et kogeda ise seda mis eespool kirjas.

Domäne Wachau Riesling 2001 Smaragd (kõrgeim kvaliteediklass) ja Dinstlgut Loiben Loibenberg Riesling Kabinett 2000 on Wachau pärlid.

Federspieli sarjast on valikut väärt nii Riesling kui Grüner Veltliner ning soovitaks neid selle aasta seaprae juurde.

Dinstlgut Loiben Eiswein Grüner Veltliner 2002 on maiustamise vein.