18.04.2008, 00:00
Uus trend – elutoas restorani mängimine
Tundub, et kodus restorani mängimine on populaarsust koguv trend kogu maailmas, eriti aga Madalmaades. Sellest lähemalt kirjutab Margot Roose.
Ühe koduseid restorane koondava netilehekülje andmetel tegutseb
Hollandis üle 50 eri suuruse ja kaliibriga hobirestorani. Idee on lihtne
– amatöörkokad on avanud oma elutoa külastajatele ja
pakuvad mitmekäigulisi söömaaegu seltskondadele või
võõrastest kogunevale grupile.
Nii nagu tavalisi
restorane on ka elutoa söögikohti väga mitmesuguse kokakunsti-
ja hinnatasemega. Mõned neist väga privaatsed vaid kahele kuni
neljale külastajale mõeldud gurmee-söögikohad kaunites
kanalivaate ja antiikmööbliga kodudes. Teised jälle
eksootilisemat Indoneesia või Maroko stiili viljelevad uskumatult odavad
(3käiguline õhtusöök vaid 15 euro eest) kohad.
Mõned restoranid on spetsialiseerunud taimetoitlaste teenindamisele ja
leidub isegi paar elutuba, kuhu vaid gay-külastajad oodatud.
Õhtusel ajal elutoakokkadeks kehastuvad inimesed on väga
mitmesugustest valdkondadest – üliõpilased, koduperenaised,
pankurid, psühholoog, riigiametnik ja kuuldavasti isegi üks
kirikuõpetaja.
Hinnaklass jääb enamasti 15 kuni 50
euro vahemikku, aga on ka kohti, kus ühe inimese eest tuleb 100 eurot
välja käia. Samas leidub ka restoran, kus toit lausa tasuta, aga
omanik soovib tulla vastukülaskäigule.
Vihmasel ja
pimedal õhtul Amsterdami kuulsaimat turutänavat pidi joostes
jääb väike sildike kodurestorani uksel esimese hooga
märkamatuks.
Majanumbritel järge ajades õnnestub
teisel katsel Saskia elutoarestoran siiski üles leida. Esialgne
ärevus õhtusöögi ees koos kolmekümne
võhivõõraga aga kaob niipea, kui mõnusasse sooja ja
kodusesse ruumi sisenen ning pika kaetud laua taha kogunenud
rõõmsaid nägusid näen. Üleriided palutakse ise
esiku varna riputada ja algatuseks laualt värsket ciabatta’t
oliiviõlisse kastes esimene nälg leevendada.
Kuna kahel
kokal-ettekandjal on köögis toimetamist, siis on veini valamine
meessoost kaaskülastajate õlul ning esimesed tutvused saavadki
sõlmitud naabriteks sattunud Itaalia noormehe ja tema hollandlasest
girl-friend’iga. Sel õhtul on enamik külastajatest
Amsterdamis elavad välismaalased, sest korraldajaks on meid ühendav
organisatsioon. Itaalia lauanaaber kirub Hollandi kööki, vihmast ilma
ja igatseb taga oma mamma pastat. Lisaks sellele elavneb ta ilmselgelt, kui
kuuleb, et olen Eestist – põhjust kuulen, kui ta sõbranna
tualetti läheb. Eks ikka see traditsiooniline Eesti naise fenomen tuleb
jälle kord päevakorrale, kui italiaano oma Tallinna reisist pajatab.
Loomulikult jagame ühisele pikale lauale lisaks ka sama
menüüd, sest individuaalne à la carte jääb siiski
professionaalsete restoranide pärusmaaks. Et kõrvitsasupp kuumalt
kõigi sööjateni jõuaks, abistavad paar külastajat
ettekandmisel. Iga käigu juhatab sisse lühike tutvustus kokaneiult
(kelleks sel õhtul on omaniku Saskia kursaõde).
Kõrvitsasupp maitseb koduselt, on parajalt püreene ja õrnalt
karrihõnguline. Alternatiivselt võiks eelroaks valida
maguskartulisupi kookose, ingveri ja punase pipraga või punase
läätsesupi sidruniga või hollandipärase kartulisupi
küüslauguga. Nendele, kes supist ei hooli, pakutakse seene, kreveti
või maapirni – Serrano singi risotot või hoopis
värsket pastat kukeseente või artišoki-tomati
täidisega.
Pearoaks on sel õhtul peterselli ja Parma
singiga täidetud veiseliha juurviljapüreega. Seekord sätin
ennast toimkonda, et kö&
amp;
ouml;gile pi
lk peale heita ja veidi jalgu sirutada. Kummaline tunne on
küünlavalguses hubasest söögikambrist silmipimestavalt
eredasse kööki sattuda. Tegemist ei ole muidugi enam tavalise
koduköögiga, vaid ikka poolprofessionaalse roostevabast terasest
mööbli ja suurte külmikutega variandiga. See on hiljutine areng,
sest alguse pisike koduköök ei suutnud enam kasvavat
sööjate armeed teenindada. Viimasel ringil taldrikutega
köögist lahkudes tunnen huvi, et mis siis mulle kui taimetoitlasele
süüa pakutakse.
Vabanduste saatel kraamib kokk
sügavkülmast pasta-mozzarella-tomati ahjuroa ja palub veidi aega
selle üles soojendamiseks. Niisiis ootangi peagu 20 minutit ja kuulan
lauakaaslaste toiduülistusi vaheldumisi kaastundeavaldustega, et pean
vesise suuga nende toidunautimist pealt vaatama. Aga peatselt on nende kord
suud vesistada, sest kui mu roog lõpuks saabub, on see väga
maitsev. Lihtne ja kodune vorm on kõigi Itaalia tavade kohaselt
värske tüümiani ja muude ürtidega maitsestatud. Suutmata
oma Itaalia lauanaabri kurblikku pilku taluda, pakun tallegi ampsu maitsta ja
saan kuulda, kuidas see täpselt ta mamma sööke meenutab.
Magustoiduks lõigatakse lahti korralik šokolaaditort, kus
pole millegagi koonerdatud. Tihkesse šokolaadimassi on poetatud rummis
immutatud kirsse ja nagu sellest veel küll poleks, troonib maitsva
küpsetise peal suur kaneelijäätise pall. Veidi kummaline
maitsekombinatsioon, aga teisi sööjaid ei tundu see heidutavat.
Enamiku elutoarestoranide reegliks on hinnas sisalduvad piiramatult
voolavad vein ja vesi.
Selletõttu jääb vein
tagasihoidliku keskmise majaveini tasemele ja kvaliteedi asemel pannakse
rõhku kvantiteedile. Pearoa lõppedes ei ütleks enam keegi,
et tegemist võhivõõraste inimeste laudkonnaga. Inimesed
jalutavad ringi, osa seltskonnast on jutuhoos kamina ees diivanitel ja
lärm meenutab mu pearoa kodumaad.
Edu saladuseks on omaniku
Saskia Boongaerdi sõnul eelkõige inimeste, toidu- ja
tööarmastus.
Võõrastega
õhtusöögilaua jagamisel pole midagi pistmist
kohtamisteenustega, nii et salamisi kosjamoori mängimine ei kuulu
menüüsse. Kuigi ega midagi välistada ei saa ja nii on suhtlemist
soodustavate õhtute käigus südameid ühendatud küll.
Äri õitsemise põhjusena nimetab Saskia ülehinnatud ja
viletsa kvaliteediga toitu “päris” restoranides. Mõnusa
õhtu tagab eelkõige külalislahke vastuvõtt, meeldiv
õhkkond ja maitsev toit, mis küll enamasti ei küündi
Michelini tähtede tasemeni. Aga sõprade juurde sööma
minnes ju ei tuleks selle pealegi, et mõningate kulinaarsete apsakate
pärast nuriseda. Sama immuniteet tundub kaitsvat kodurestorane.
Nippe kodurestorani alustamiseks:
- alustuseks tasub toitlustamist oma sõprade ja siis nende sõprade peal proovida
- menüü koostamisel olgu märksõnadeks värske tooraine ja lihtsad maitsekombinatsioonid
- lisaks toiduarmastusele on oluline ka inimesearmastus, sest harjuda tuleb pideva võõraste invasiooniga elutoas
- selgitada legaalsed tagamaad. Hollandis palutakse osas kodurestoranides toidu eest raha ukse kõrvale purki poetada.